Afganistani menuraamatud õpetavad loomapidamist

Afgaanid mobiilses raamatukogus. Foto: Afganistani Keskus

Äsja lugema õppinud täiskasvanud afgaanid laenutavad liikuvatest külaraamatukogudest kõige rohkem veterinaariaalaseid käsiraamatuid.

Kui Kabuli Ülikooli juures tegutsev Afganistani Keskus oma metallist kastriiuleil kaugeimatesse mägiküladesse toimetatavate mobiilsete raamatukogude projektiga alustas, ennustasid skeptikud, et suurem osa lugejaist kaob laenutatuga kui tina tuhka. Keskuse programmijuhi Leila Jazayery sõnul pole see prognoos aga sugugi tõeks osutunud. Vastupidi, afgaanid toovad raamatud väga ausalt tagasi, neid, kes midagi ära kaotavad, on vähe.

Kindlasti mitte rohkem kui näiteks läänes. Lugeda oskab umbes viiendik afgaanidest, paljud neist on selle läänes täiesti endastmõistetava oskuse omandanud alles täiskasvanuna. Tekitamaks neis lugemise harjumust, kirjastab ja laenutab Afganistani Keskus peamiselt asju, mis teksti raskuselt sobiksid meie mõistes algklassilastele, sisult aga täiskasvanuile.

Kuigi keskuse trükipressi alt väljub ka ilukirjandust, moodustavad põhiosa siiski praktilised käsiraamatud – näiteks sellest, kuidas majandada kodu, kasvatada mesilasi, teha süüa või ravida koduloomi. Just veterinaariaalased käsiraamatud on Jazayery sõnul kõige populaarsemad.

Praeguse seisuga on Afganistani Keskus pannud kokku 165 kastraamatukogu, mis keskmiselt sisaldavad umbes 200 teost. Liiguvad need mobiilsed raamatukogud Afganistani 34 provintsist 32s, sealhulgas Helmandis, mille ülesehitusmeeskonnas osaleb ka Eesti. N-ö lugejapilet on sajal tuhandel afgaanil, kuid Jazayery hinnangul on nende tegelik klientuur palju suurem, sest keskmine laenutaja jagab võetud raamatuid ka pereliikmetega. Tihti võtab raamatukasti sisu rahvani edastamise enda peale kohalik poepidaja.

„Kuigi ma ei tahaks seda väga reklaamida, on isegi mõned Talebani komandörid osutunud meie projekti suhtes väga koostööaltiks,“ lisas Jazayery.

Arvestades lokkavaid nakkushaigusi on Afganistani Keskus oma uueks kirjastamissuunaks valinud tervishoiu. Kui tüüpiliselt trükivad nad üht algaja tasemel teost 2000 eksemplari – 1000 puštu ja 1000 dari keeles – siis nüüd annavad nad välja 25 000s tiraažis tuberkuloositeemalise käsiraamatu. Suurem osa rahast selle rängast ja levinud tõvest rääkiva raamatu väljaandmiseks annab Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO), 2000 raamatu hinna maksab aga arenguabina kinni Eesti riik. Eestilt tuli ka initsiatiiv selle raamatu koostamiseks, WHO otsustas ka raha anda ja tiraaži märksa suuremaks teha alles siis, kui töö selle kallal juba käis.

Lisaks toetab Eesti veel kahe dari- ja puštukeelse raamatu kirjastamist. Üks neist on üldine tervishoiukäsiraamat, mis tutvustab afgaanidele sealmail veel vähelevinud tõdesid nagu näiteks haiguste vältimine kätepesu teel. Teine õpetab selle vaesuses ja tööpuuduses vaevleva riigi elanikele oma äri alustamist – tutvustab nii üldisi majandustõdesid kui ka näiteks fonde, kust saada algkapitali.