/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/08/13/1268884t1h014b.jpg)
Valgevenes kaisukarude-aktsiooni korraldanud rootslaste lennuk suundus Valgevenesse tõenäoliselt Leedust, ent Leedu õhujõud piiriületust ei fikseerinud, ütles täna Leedu õhujõudude juhataja kindralmajor Edvardas Mažeikis.
Leedu kindral: Rootsi lennuki piiriületust ei fikseeritud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kindral rääkis usutluses BNSile, et lennuk saabus Leedusse seaduslikult ega tekitanud mingeid kahtlusi.
«Me märkasime, et lennuk tõusis Pociūnai lennuväljalt õhku, seejärel kadus radariekraanidelt, seejärel märgati seda veel lühikese aja vältel. Teda märgati, ent me ei pidanud teda kahtlaseks. Lennuk, nagu ka paljud teised väikesed eralennukid, viibis Leedu õhuruumis täiesti seaduslikult,» sõnas kindral.
«Meil ei ole mingeid andmeid piiri ületamisest. Ei tehnilisi ega piirivalvurite omi, kes tavaliselt kas kuulevad või näevad. Kui rääkida vahejuhtumist, siis see leidis aset piiri taga, Valgevenes. Siin tuleb küsida Valgevene esindajatelt, mina pole volitatud nende vahejuhtumeid kommenteerima,» sõnas Mažeikis.
Ta osutas, et ka valgevenelaste endi hinnang vahejuhtumile oli «kummaline».
«Valgevenelaste endi reaktsioon oli algul väga kummastav – nad ju eitasid kõike. Öelda „lend leidis aset“ oleks vähemalt rumal, kui selle kohta pole mingit käegakatsutavat tõendit. Meie piirivalvurid pole pimedad ega kurdid, tavaliselt nad nii näevad kui ka kuulevad. Ent nad ei näinud ega kuulnud. See oli intsidendi algstaadium,» selgitas ta.
«Kui hiljem näed, kuidas sündmused arenevad, kui infot laekub üha rohkem, siis nüüd, inimese, kodaniku, eraisikuna eeldaksin, et lend leidis ilmselt aset. Ent ikka kasutan tingivat kõneviisi. Ent vormis kindralina pean ütlema, et mul pole reaalselt mingit fakti, et panna see lauale ja tõestada, et piiriületus leidis aset.,» märkis ta.
Rootsi aktivistid tungisid 4. juulil kerglennukil Valgevene õhuruumi ning heitsid alla sadu kaisukarusid koos sõnavabadusi ja inimõiguste järgimist nõudvate loosungitega.
Valgevene õiguskaitseorganid eitasid algul vahejuhtumi toimumist, ent pärast fotode ilmumist võrgumeediasse vallandas autoritaarne president Aleksandr Lukašenko kaks tippkindralit ning Minsk pöördus vahejuhtumi uurimisel õigusabipalvega Leedu ja Rootsi poole.