Kõrgõzstani poliitika «hall kardinal» sai surma

Kõrgõzstani lipp. Foto: Wikipedia / Internet.

Kesk-Aasia poliitikas tähtsat rolli mänginud ning minevikus isegi Kõrgõzstani «halli kardinali» nimetuse teeninud Medet Sadõrkulov on ametnike teatel hukkunud raske liiklusõnnetuse tagajärjel.

Surnukehad sündmuspaigal olid tugevalt põlenud. Kohalikus meedias kahtlustatakse olulise mehe segaste asjaoludega surma taga võimude valemängu, ent miilitsa kinnitusel oli traagiline juhtum õnnetus, vahendas AFP.

Sedõrkulov oli endine president Kurmanbek Bakijevi administratsiooni juht. Tema ja veel kaks isikut peatati sõidukiga maantee ääres pealinna Biškeki lähedal ning taganttulev veok rammis neile lihtsalt otsa.

Sõiduauto süttis põlema, teatas siseministeerium. Sedõrkulovi kõrval said surma ka poliitikakommentaator Sergei Sleptšenko ja neid vedanud Lexuse linnamaasturi juht, aga veokijuht jäi ellu.

Kohaliku poliitika tagatubadega lähedalt kursis olnud mees lahkus võimu juurest alles jaanuaris ning sai korduvalt tapmisähvardusi ning tema ukse taha on toodud isegi inimkehaosasid.

Kõrgõzstani endine asepeaminister Elmira Ibrahimova, keda seostatakse nüüd opositsiooniga, ütles meediale, et tema arvates Sedõrkulov ja ta kaaslased mõrvati ning nende surnukehad toodi maantee äärde, et lavastada avariid.

Ibrahimova andmetel oli Sleptšenko kella kahe ajal varahommikul helistanud oma naisele ja lubanud varsti koju tulla. «Mis põhjusel nad peatasid oma auto keset eikellegimaad?» küsis ta. «Kuidas said kolm tervet meest mitte ennast põlevast autost välja tõmmata?»

Kõrgõzstanis lähenevad uued presidendivalimised, mis peaksid toimuma juba sel aastal, ning poliitilised pinged riigis kasvavad. Sedõrkulov on viimasel ajal väidetavalt tegutsenud vahemehena Bakijevi valitsuse ja opositsiooni kõneluste korraldamisel.

Sellel nädalal esitati aga opositsiooniliidrile, endisele välisministrile Alikbek Dsekšenkulovile süüdistus mõrvas, mis viis läbirääkimiste katkemisele ja üleskutseteni üleriigiliseks protestimeeleavalduseks. Hiljuti tapeti ka kaks nimekat kirgiisi ajakirjanikku ning valitsus keelas riiki saabuda juhtival vene inimõiguslasel.