Soomes elavad eestlased on mures emakeele õpetamise pärast

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Soome lipp
Soome lipp Foto: SCANPIX

Soomes tegutsevaid eesti keele õpetajaid ning eesti ühendusi teevaad murelikuks seal elavate eesti laste vähesed võimalused õppida emakeelt.


«Nii Soome kui ka Eesti seisukohalt on tähtis, et siin elavaist eestlastest ei kujuneks marginaliseerunud seltskond, vaid Soome ühiskonda lõimunud rühm, kes oma keelt, kultuuri ja identiteeti säilitades saaks hakkama kahe keelega ja tunneks mõlema maa kultuuri,» ütles väliseestlaste kultuuriseltsi Turu juht Elvi Sirkel ajalehele Turun Sanomat.

Leht meenutas, et Soomes elab umbes 34 000 Eesti kodanikku, pea 90 protsenti neist Helsingis või selle ümbruses.

Viktoria Tuulas Eesti saatkonnast nentis, et Soome seadused annavad võimaluse õppida nädalas kaks tundi emakeelt. Ta lisas, et tegelikkuses on selle õiguse kasutamine raske, sest tunnid antakse väljaspool põhiõpet ja sageli erinevates koolides. «See ei motiveeri kõiki lapsi ning pole loomulikult piisav keele õppimiseks,» lisas ta.

Tuulase sõnul on lapsevanemad huvitatud sellest, et lapsed õpiksid eesti keelt, sest paljud neist kavatsevad kodumaale naasta. «Ei ole hea, kui kodumaale naasvad lapsed ei oska vanavanematega sama keelt,» nentis ta.

Tuntuim eesti keele õpetamise koht on Roihuvuori kool Helsingis, kus 60 last saab haridust nii soome kui ka eesti keeles.

Tagasi üles