Winnenden leinab ja otsib vastuseid

Baden-Württembergi siseminister Heribert Rech Foto: Jan Erik Siebert

Kogu maailmas on aastast 1974 toimunud umbes sada amokijooksu, nende hulgas seitse Saksamaal - see on kurb bilanss. Winnendeni veresaun 16 surnuga on sellest aktuaalseim ja meenutab tapatalguid Erfurti Gutenberg-gümnaasiumis seitse aastat tagasi, mil 19-aastane legaalse relvaloa omanik Robert Steinhäuser kustutas kaheteistkümne õpetaja, ühe sekretäri, kahe kaasõpilase ja ühe politseiniku eluküünlad. Verises finaalis tegi ta ka ise oma elule lõpu peale. Noormehe vanemad arvasid, et nendegi poeg sooritab koos teistega lõpueksameid, neil polnud aimugi sellest, et Robert on koolist välja visatud, et ta on lasketiiru liige ja relvade omanik, kes armastab tundide viisi istuda arvuti ees mängimas vägivallamänge. Veel vähem olid nad teadlikud sellest, et Littletoni amokijooksjad (18 ja 17-aastased) USA osariigis Colorados, kes tapsid 12 kaaslast ja õpetaja, olid nende pojale suurteks iidoliteks.

Suured segadused faktidega

Samal ajal, kui inimesed Winnendenis leinavad ja matavad surnuid, ajavad ajakirjanikud omal käel jälgi. Nad ei malda oodata ära momenti, mil politsei on lõpetanud uurimised. Ja nii on tekkinud viimastel päevadel suurem segadus, sest faktid on läinud segamini kontrollimata kuulujuttudega. Lõpptulemusena ei tea enam keegi, mis on õige või mis on vale, keda uskuda, keda mitte. Eksperdid manitsevad samuti, et tähelepanu ei tohi kinnitada mitte ainult kurjategijale, vaid ka tema ohvritele.

Momendil otsib kriminaalpolitsei ennekõike vastust küsimusele, kas Tim Kretschmer saatis enne Albertville' reaalkoolis läbiviidud veretööd oma sõbrale e-kirja või mitte. Kuigi Baden-Württembergi siseminister Heribert Rech (CDU) kinnitas sellise sõnumi olemasolu pressikonverentsil, siis hiljem on tekkinud kahtlusmomendid, et see kiri võib olla ka võltsing. Uurimist juhtiva Stuttgardi prokuratuuri ja Waiblingeni politsei ühises pressiteates teatatakse, et minugi poolt nädalalõpu Pärnu Postimehes tsiteeritud Timi e-meil Berndile ei ole saadetud nooruki arvutist. Saksa justiits on võtnud sõnumi saatja väljaselgitamiseks ühendust USA õiguskaitseorganitega, nende vastust oodatakse lähipäevil.

Tim Kretschmeri vanemad on oma advokaadi Achim Bächle kaudu ümber lükanud selle, et nende poeg on olnud psühhiaatri juures ravil, kirjutab ajakiri Focus. Seevastu on politseilt saadud informatsiooni kohaselt Winnendeni amokikurjategija olnud eelmise aasta aprillist kuni septembrini viis korda depressioonide tõttu Weinsbergis (Heilbronni lähedal) olevas Weissenhofi kliinikus saamas ambulatoorset psühhiaatrilist ravi. Seda fakti on kinnitatud ka haigla arst Matthias Michel.

Mõned väljaanded on samuti väitnud, et Kretschmerite maja keldris Weiler am Steini linnaosas Leuterbach on lasketiir, kuigi justiitsorganid ei ole teadet edastanud. Der Spiegel kirjutab, et Tim olevat veel massimõrva eelsel õhtul kell 21.40 mänginud tapmismängu «FarCry2». Uurimistulemuste põhjal, nii politsei pressiosakond väidab, ei ole võimalik seda informatsiooni kinnitada. Nooruki arvutist on leitud tänaseks peale tulistamismängude Counterstrike ja TacticalOps suures koguses pornopilte, nende hulgas ka selliseid, kus näha on paljaid, kinniseotud naisi.

Kas Saksamaa vajab veelgi rangemat relvaseadust

Peale vererohket tragöödiat nõuavad mitmed kristlikud poliitikud, et laste kasvatus põhineks põhiväärtustele nagu sallivus, aupaklikkus, usinus ja distsipliin. Vanematele meenutatakse, et neil on kohustus kasvatada oma lapsi. Kahjuks ei täida mitmed emad-isad oma ülesandeid, kuna «neil kas puudub vastav kompetents vôi valmidus oma laste kasvatamiseks». Seetõttu soovitavad kristlik-demokraatlikud ja kristlik-sotsialistlikud poliitikud luua perekonnanõuandlaid juba lasteaedadesse.

Perekonnaminister Ursula von der Leyen tõi esile, et noored peaksid interneti kaudu kahtlase sisuga teateid saades üles näitama rohkem tsiviiljulgust. Ta tegi ka Maibritt Ilner talkshows konkreetse ettepaneku, et ka interneti kasutajatele avataks samasugune hädanumber nagu on politseil, kiirabil vôi tuletõrjel. Gümnaasiumi õpilane Sarah Kissler arvas samas saates, et klassid peaksid moodustama nn nõukogusid, kus õpilased võiksid koos regulaarselt kohtudes arutada seal tekkinud probleeme.

Liidupresident Horst Köhler toob ajalehes Ruhr Nachrichten esile, et ühiskond peab rohkem kokku hoidma: «Winnendeni draama paneb meid järgi mõtlema, kas me oleme oma kaaskodanike vastu küllaldaselt tähelepanelikud.»

Saksa kriminaalametnike liidu esimees Klaus Jansen esitas nõudmise, et spordilaskurid peaksid oma laskemoona säilitama politsei juures. Ajalehele Lübecker Nachrichten antud intervjuus ütleb ta: «Padruniteta relvaga pole midagi peale hakata. Mul tõusevad juuksed peas püsti kui kuulen, et eramajas hoiatakse 5000 padrunit. Selliseid suurekaliibriseid relvi nagu Beretta, mida amokijooksja Winnendenis inimeste tapmisel kasutas, ei tohiks kodanike kätte üldse anda.»

Politseiametnike ametiühingu esimees Konrad Freiberg omakorda nõuab Neue Osnabrücker Zeitungis, et kapid, mis on mõeldud relvade säilitamiseks, varustataks modernse blokeerimissüsteemiga, mida äsja esitleti Nürnbergi relvamessil IWA. Tulevikus on mõeldav, et relva võib kasutada ainult oma sõrmejäljega. Kuid kas seegi aitab, sest Erfurtis tulistas Steinhäuser oma isikliku relvaga.

Bundestagi Winnendeni rajooni saadik, sotsiaaldemokraat Hermann Scheer läheb oma ettepanekutes veelgi kaugemale, sest ta pooldab kõikide eraisikute relvade, olgu siis küsimus vaba-aja, spordi- vôi jahirelvadest, säilitamist laskespordiühingutes. Saksamaal on võrrelduna teiste maadega ranged relvaseadused, peale Erfurti Guttenberg-gümnaasiumis seitse aastat tagasi toimunut amokijooksu vôib relvaluba taotleda alates 21. ja jahirelvaloa alates 18. eluaastast. Taotleja tausta kontrollitakse, samuti on ta kohustatud esitama psühholoogi tõendi oma vaimse tervise kohta.

Unustada ei tohi amokijooksja ohvreid

Psühholoog Christian Lüdke, kes annab hingeabi katastroofide ohvritele ja üleelanutele, ütles telekanal ZDFis, et tragöödia üleelanud lapsed ja täiskasvanud on samuti, nagu politseitöötajad ja esmaabi andjad, momendil sügavas šokis. Nad peavad nüüd veetma aega inimestega, kes on neile lähesed, keda nad usaldavad. Enne kui traumeeritud hinge eneseparanemissüsteem aktiveerub, vajavad ohvrid ennekõike stabiilsust. Mitmed, kes elasid seitse aastat tagasi üle Erfurti tapatalgud, pole tänaseni emotsionaalsest šokist toibunud.

Miks amokijooksud toimuvad just koolides

Sellele küsimusele vastas telekanal ARDs kriminaalpsühholoog Adolf Gallwitz. Ta tõi esile, et koolid on alati problemaatilised, kuna siin veedavad noored inimesed palju aega, siin tekivad sõbrad, lootused, kuid ka pettumused ja vaenlased. Koolis valmistatakse ennast ette tulevaseks eluks, siin presenteeritakse avalikult kaasõpilaste kas häid või halbu sooritusi. Mitmed eksperdid on arvamusel, et saksa koolisüsteem on liiga range, suurem osa lastest kardab õppeasutustesse üldse minna. Kuigi Tim Kretschmer oli Albertville' reaalkoolist juba lahkunud, siis peitub tõenäoliselt algus tema pettumusele ja raevule just seal. Ka Robert Steinhäuser vihkas oma õpetajaid, sest nood viskasid ta koolist välja. See, et elu kaotasid ka kaks õpilast, oli pigem juhus, sest nad surid läbi ukse tulistatud kuulide läbi.

Gallwitz mainis samuti, et õpetajatel on tänapäeval suurte klasside juures pea et võimatu panna lastes muudatusi tähele. Pedagoogidel puudub tihtipeale ka vastav koolitus kuidas reageerida agressiivsete või endassetõmbunud noorte käitumisele. Pealegi, nii Villingen-Schwenningenis asuva Politsei kõrgkooli professor, töötavad vanemad liigagi tihti kooli vastu. Seda teavad ka lapsed, kes vilistavad õppeasutuse määrustele vôi kooli distsiplinaarmeetmetele, sest kodus ei võta ema-isa pedagoogide korraldusi, karistusi vôi manitsusi tõsiselt.

Psühholoogid toovad esile, et 95 protsenti amokikurjategijatest on mehed, sest massimõrv sobib kokku nende iidse identiteediga - mehed on läbi aegade pidanud olema tugevamad, toitma perekonda, sõdima ja ebaõiglust kõrvaldama.