/nginx/o/2009/03/15/148646t1h2b24.jpg)
Indiaani päritolu Boliivia vasakpoolne president Evo Morales jätkab riigis sotsialistlikke reforme ja jagab suurmaaomanike maad põliselanikest põllumeestele.
Boliivia riigipea jagab suurmaaomanike maad põliselanikele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Moralese sõnul austab ta eraomandit, kuid soovib teha lõpu sajandeid kestnud aimaraade, ketšuade, guaraniide ja teiste põliselanikest indiaani rahvarühmade diskrimineerimisele, teatas BBC News.
Moralese hinnangul peaksid suuromanikud oma mõtlemist muutma ja vabatahtlikult vaestele maad jagama.
Põliselanikud moodustavad Ladina-Ameerika ühe vaesema riigi rahvastikust umbes 70 protsenti ja just nemad on sihtgrupp, kes aimaraa-indiaanlasest riigipea sotsialistlikke võrdsusloosungeid peamiselt toetavad.
Ladina-Ameerika vasakpoolsete valitsuste hulka kuuluv Boliivia on varem teatanud nafta- ja gaasitööstuse, energiasüsteemi, telekommunikatsiooni- ning kaevandusettevõtete riigistamisest.
Selle aasta alguses surus Morales läbi ka referendumi, mille järel tehti põhiseaduses mitmeid muudatusi, mis andsid põliselanikest enamusele kahekojalises parlamendis rohkem kohti ja suuremad juriidilised õigused. Lisaks tunnustati ametlikult koloniaalperioodi eelseid vaimseid traditsioone ja lubati toetada põlisrahvaste keeli.
Just sotsialistlikud reformid ja referendum tõid möödunud aastal kaasa vägivalla puhkemise riigi idapoolsetes provintsides, mille suurtele ressurssidele toetudes võimud muudatusi ellu viivad.
Riigi valge vähemus Moralese natsionaliseerimispoliitikat ei toeta. Parempoolne opositsioon süüdistab riigipead aga ühiskonna lõhestamises ja uue põhiseaduse läbisurumises, et sel moel haarata endale rohkem võimu.