Julian Assange`i ema vihastas Ecuadori sõnavabaduse teema

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Christine Assange
Christine Assange Foto: SCANPIX

Kõmulise austraallase Julian Assange`i ema Christine Assange´i kannatus katkes kui ta andis Austraalia telekanalile intervjuu.

Christine Assange`ile ei meeldinud ajakirjaniku küsimus, kas tema poeg, kes sai Ecuadoris asüüli, hakkab selles riigis võitlema ajakirjandusvabaduse eest, edastab mtv3.fi.

«Miks teile teeb muret ajakirjandus- ja sõnavabadus Ecuadoris? USA koos oma liitlaste Rootsi, Suurbritannia ja Austraaliaga ahistab mu poega palju hullemate asjadega kui seda on Human Rights organisatsiooni mure Ecuadori sõnavabaduse pärast,» lausus Christine Assange.

Julian Assange´i ema jätkas, et ajakirjanikul ei pruugi olla aimugi Ecuadori meediast ning sealsest tsensuurist.

Ajakirjanik küsis selle peale, millised on Christine Assange´i kogemused Ecuadori  ja selle riigi meediaga.

«Soovitan eeltöö ära teha, sest enamik, mis selle riigi ja sealse meedia kohta edastatakse on propaganda. Ecuadoris, nagu enamikus riikides on meedia suurfirmade kontrollida. Meediaäri on ajanud kombitsad igale poole ning vajadusel töötab kas valitsuse vastu või poolt. Nagu teada, on paljud inimõigusorganisatsioonid vaid USA käepikendus ning USA kontrolli all. Kui inimõigusorganisatsioonid hakkavad mu poja eest võitlema, alles siis saan ma neid õiglaseks pidada ning kuulan ära, mis neil öelda on. Sama kehtib ka Ecuadori meedia kohta,» selgitas Christine Assange.

Austraalia ajakirjaniku küsimus Ecuadori sõnavabadusest Christine Assange`ile seostub Julian Assange`i poolt Londonis Ecuadori saatkonnas peetud kõnega.

Julian Assange nõudis selles, et USA lõpetaks tema vastu suunatud nõiajahi.

Ecuador andis paljastava meediaorganisatsiooni Wikileaks asutajale Julian Assange´ile möödunud nädalal asüüli.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles