Austrias algas täna meedia suure tähelepanu all protsess Josef Fritzli üle, kes vangistas oma tütre peaaegu veerand sajandiks kodumaja keldrisse ning sigitas talle selle aja jooksul seitse last, kellest üks suri ja kolm ei näinud kuni eelmise kevadeni kordagi päevavalgust.
Fritzl tunnistas intsesti ja vägistamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fritzl tunnistas end süüdi küll verepilastuses, vägistamises ja vabaduse sunniviisilises võtmises, vahendasid AFP ja Reuters.
Samas eitas ta süüd ühe selle perioodi jooksul sigitatud lapse mõrvas ja tütre Elisabethi orjastamises.
Mõrvas süüdimõistmisega kaasneks eluaegne vanglakaristus, kuid Fritzl kinnitab, et laps sündis surnult ning ta põletas hiljem surnukeha ahjus.
Samuti eitab ta oma tütre kohtlemist «enda omandina» ehk orjastamist, milles süüdistatuna pole Austrias kunagi varem kedagi kohtu ette toodud.
Fritzl eitas ka jõhkrat kallaletungi oma vangidele, kuigi ta olevat neid ähvardanud mittekuuletumise korral gaasiga mürgitada.
Intsesti, vägistamise ja vabaduse võtmise eest eest on maksimaalne karistus seaduse järgi 15 aastat vabadusekaotust.
Prokurör: isa kohtles tütart leluna
Fritzlit süüdistav prokurör Christiane Burkheiser nimetas mehe kuritegusid «käsitamatuks».
Süüdistaja sõnul kohtles isa oma vangistatud tütart leluna ning ei näidanud välja mingisugust kahetsust või arusaamist, et ta teeb midagi valesti.
«Josef Fritzl kohtles oma tütart enda omandina, tegi ta täielikult sõltuvaks,» rõhutas prokurör süüdistuse orjastamist puudutavat osa.
«Ta kasutas teda mänguasjana,» viitas ta korduvale vägistamisele. «Mitte keegi ei saa endale tegelikult ette kujutada, mis seal all juhtus. Ta tuli, ta võttis ja läks jälle,» vahendas prokuröri sõnu Saksa tabloid Bild.
Elisabeth Fritzl oli vangistamise hetkel alles 18-aastane, keldris oli ta sunnitud elama alates 29. augustist 1984 kuni 26. aprillini 2008.
40 ruutmeetriseks järk-järgult laiendatud keldriruumides polnud ei kütet, kuuma vett, värsket õhku ega päevavalgust.
«Ma käisin seal all kaks korda ja seal on morbiidne atmosfäär,» kirjeldas prokurör. «Seal on niiske, seal on umbne, seal hallitab.»
Mõrv?
Kitsastes oludes sünnitas vangistatud naine teiste abita seitse last, kelle isaks oli tema enda isa. Kolm neist viidi hiljem elama maa peale «vanavanemate» juurde, kolm jäid aga kuni eelmise kevadeni keldrisse.
Seitsmes laps, kes oli sündinud kaksikuna, suri ilmselt vahetult pärast sündi. Prokuröri sõnul ei otsinud Fritzl abi, hoolimata oma tütre palvetest, kui lapsel tekkisid hingamisprobleemid.
«See, mu kallid vandemehed, on mõrv hoolimatusest,» leidis süüdistaja.
St. Pölteni kohtuhoone ette oli protsessi alguseks kogunenud ka protestijaid ning mõned neist kandsid süles võltsverega määritud beebinukke.
Intsesti-isa raske lapsepõlv
Fritzl ise rääkis seejärel kohtule, et ka tema kannatas lapsena ahistamise ja vägivalla all. «Mul oli väga raske lapsepõlv,» ütles mees väriseval häälel, seistes kolme kohtuniku ja kaheksa vandemehe ees.
Ehkki ta elas oma emaga samas majas kuni viimase surmani 1980. aastal, polevat nad olnud kunagi lähedased. Isa olevat ta näinud vaid harva ja juhuti. «Mu ema ei tahtnud mind. Ta oli 42-aastane, kui ta mind sai,» selgitas Fritzl.
«Ta lihtsalt ei tahtnud last ja ta kohtles mind vastavalt. Mind peksti,» rääkis praeguseks 73-aastane pensionär, kes enda sõnul emale 12-aastasena selgeks, et ei talu enam peksmist ning hakkab end kaitsma.
«Sellest punktist alates olin ma tema jaoks saatana kehastus,» ütles kohtualune, keda süüdistatakse omaenda lihase tütre orjastamises ja vägistamises veerand sajandi vältel.
Fritzli sõnul oli ka tema ema külmus tulenenud lapsepõlvest. «Ka tema elu polnud parim. Ta kasvas üles talus ja pidi töötama kaheksandast eluaastast alates.»
Esimest korda avalikkuse ees
73-aastane endine elektriinsener näis täna kohtusaali kaamerate ette ilmudes tõrkuvana ning varjas oma nägu sinise mapiga.
See on üldse esimene kord pärast tema arreteerimist mullu aprillis, kui Fritzlit näidatakse avalikkusele.
Mappi hoidis ta oma näo ees kuni istungi alguseni ja fotograafide väljasaatmiseni. Tema kõrval istusid mõlemal pool politseinikud.
Helehalli ülikonda riietunud kohtualune keeldus vastamast ajakirjanike küsimustele, kuidas ta ennast tunneb või kas ta kahetseb oma tegusid.
Fritzli advokaat Rudolf Mayer ütles aga kohalikule telekanalile Puls 4 enne istungi algust, et tema klient «kahetseb oma tegusid... ja on närvis».
Mayer toonitas hiljem ka kohtule, et tema klient on siiski «inimene, mitte koletis», ning kutsus vandemehi üles objektiivsusele, vahendas BBC News.
Peidus pool
Elisabethi ja tema lapsi sellel nädalal juba ilmselt lõpule viidavale protsessile ei toodagi. Neile on antud uus identiteet, mida kiivalt varjatakse. Ohvrite tunnistused on salvestatud kokku 13 tunni pikkusele videole.
Fritzli esimese küsitlemise järel saatis kohtu eesistuja Andrea Humer viimasedki meedia esindajad saalist välja, et jätkata juba suletud uste taga.
Fotograafid ja operaatorid pidid lahkuma juba varem, pärast enda nägu varjavast süüdistatavast esimeste kaadrite saamist.
St. Pölteni linnas on seoses skandaalse protsessiga rakendatud rangeid julgeolekumeetmeid ning osaliselt on keelatud isegi asulast ülelendamine, et takistada televõttegruppide saabumist helikopteritel.
Kohtu eesistuja rõhutas oma sissejuhatavas sõnavõtus ka seda, et täna alanud protsessil on kohtu all üks isik, mitte terve linn või regioon, viidates halvale kuulsusele, mis on Fritzli tegude pärast külge hakanud Amstetteni linnakesele ja kogu Austriale laiemalt.