Natside Sobibori surmalaagri põhiplaan sai arheoloogide abil paika

Väljakaevamised Ida-Poolas Sobiboris asunud natside surmalaagris. Foto: SCANPIX

Iisraeli ja Poola arheoloogid teevad väljakaevamisi Sobiboris, et saada selgust muu hulgas natside surmalaagri põhiplaani osas.

Kuna natsid tegid Ida-Poolas asunud laagri maatasa ja ellujäänuid oli vähe, siis teave laagrist on puudulik, vahendas AP.

Israeli arheoloog Joram Haimi alustas uuringuid koos poolaka Wojchiech Mazurekiga viis aastat tagasi. Neid on aidanud paarkümmend inimest ja lisaks on nad saanud abi holokausti ohvrite mälestuskeskuselt Jad Vashem.

Kaevetööd on toonud mõningast selgust ühe kõige kurikuulsama laagri toimimise kohta.
Kui natsid olid muid laagreid peitnud vangi- või töölaagri nime taha, siis Sobibor ja selle naabruses olnud Belzec ja Treblinka kavandati juuti hävitamiseks. Ohvrid toodi sinna loomavagunites ja nad tapeti varsti pärast saabumist gaasiga.

Varasemate oletuse järgi kaotas seal 1,5 aasta jooksul elu 250 000 juuti. Hiljutised uuringud lubavad oletada, et ohvrite arv oli suurem. Eluga pääses sealt 64 inimest.

Sobibori surmalaagri uurimine on keeruline, kuna pärast 1943. aasta oktoobris toimunud vangide mässu pandi laager kinni ja see tehti maatasa ning jälgede petmiseks istutasid natsid sinna puid. Nüüdseks on need puud juba suured.

Joram Haimi hakkas Sobibori vastu huvi tundma pärast seda, kui sai teada oma kahe onu mõrvamisest seal. Ta pole saanud lisateavet oma sugulaste kohta, kuid laiemat infot laagrist ja selle ohvritest on arheoloogid saanud.

Kaevamiste käigus on leitud tuhandeid esemeid, mis on aidanud tuvastada ohvreid. Lisaks hammastele ja luukildudele on leitud ehteid, münte, võtmeid, prille, kelli.

Massachusettsi Clarki ülikooli genotsiidiuuringute keskuse juhataja Debórah Dwork peab Haimi töö tähtsaimaks saavutuseks põhiplaani koostamist, kuna see aitab mõista laagri toimimist.