Ukraina president Viktor Juštšenko saatis parlamendile tagasi ajutiste uurimiskomisjonide seaduse, mis reglementeerib ka riigipea tagandamist ning lubas selle jõustumisel konstitutsioonikohtus vaidlustada.
Juštšenko jättis välja kuulutamata presidenti tagandada võimaldava seaduse
Ülemraada võttis seaduse vastu jaanuarikuus. Veebruari algul pani Juštšenko sellele veto, ent parlament ületas presidendi veto 3. märtsil, vahendas uudisteagentuur BNS Interfaxi teadet.
Kuna ülemraada on presidendi veto juba üks kord ületanud, ei saa Juštšenko seda teist korda panna.
«Ent võttes arvesse seaduse mittevastavust Ukraina põhiseadusele, sellega loodavaid eeldusi kodanike põhiseaduslike õiguste ja vabaduste rikkumiseks, ei saa ma seda täita. Seetõttu jätan seaduse ilma allkirjata, mis võimaldaks selle välja kuulutada,» kinnitas Juštšenko parlamendile saadetud kirjas.
Samuti kinnitas president, et seaduse jõustumisel kavatseb ta selle konstitutsioonikohtus vaidlustada.
Presidendi pressiteenistuse teatel osutas Juštšenko, et seadus annab parlamendi erikomisjonile liiga laialdased volitused, kaasa arvatud sellised, mis vastavalt kriminaalprotsessi koodeksile kuuluvad kohtueelse uurimise organite pädevusse.
Riigipea osutas samuti, et vastavalt põhiseadusele ei ole uurimiskomisjonide ülesandeks isikute vastutuselevõtmine, vaid ettevalmistus ja küsimuse esialgne arutelu, komisjoni järeldused ja ettepanekud ei ole uurimisele ega kohtule kohustuslikud.
Muu hulgas näeb ülemraadas 15. jaanuaril vastu võetud seadus ette ajutise parlamendikomisjoni tegevuse presidendi tagandamise ajal, mida saab algatada ülemraada põhiseaduslik enamus juhul, kui riigipea on riigi reetnud või mõne muu kuriteo teinud.
Seadus näeb ette eriprokuröri ja eriuurija valimist, samuti on selles kirjas nõudmised kandidaatidele ning valituks osutunute volitused.