/nginx/o/2009/03/16/149021t1h9aca.jpg)
24 aastaks oma tütre keldrisse vangistanud ja talle seitse last sigitanud Josef Fritzl rääkis täna alanud protsessil kohtule, et ka tema kannatas lapsena ahistamise ja vägivalla all.
Fritzl: mul oli raske lapsepõlv
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mul oli väga raske lapsepõlv,» ütles Fritzl väriseval häälel, seistes kolme kohtuniku ja kaheksa vandemehe ees, vahendas AFP.
Ehkki ta elas oma emaga samas majas kuni viimase surmani 1980. aastal, polevat nad olnud kunagi lähedased. Isa olevat ta näinud vaid harva ja juhuti. «Mu ema ei tahtnud mind. Ta oli 42-aastane, kui ta mind sai,» selgitas Fritzl.
«Ta lihtsalt ei tahtnud last ja ta kohtles mind vastavalt. Mind peksti,» rääkis praeguseks 73-aastane pensionär, kes enda sõnul emale 12-aastasena selgeks, et ei talu enam peksmist ning hakkab end kaitsma.
«Sellest punktist alates olin ma tema jaoks saatana kehastus,» ütles kohtualune, keda süüdistatakse omaenda lihase tütre orjastamises ja vägistamises veerand sajandi vältel. Fritzli sõnul oli ka tema ema külmus tulenenud lapsepõlvest. «Ka tema elu polnud parim. Ta kasvas üles talus ja pidi töötama kaheksandast eluaastast alates.»
St. Pölteni kohtus täna alanud protsessi alguses tunnistas Fritzl end süüdi verepilastuses, vägistamises ja vabaduse sunniviisilises võtmises, kuid eitas samas süüd tütre orjastamises ja ühe pika perioodi jooksul talle sigitatud lapse mõrvas.