/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/07/16/1219472t1h2a46.jpg)
Ukraina president Viktor Janukovitš avaldas kolmapäeval arvamust, et ligi kaks kuud tagasi vastu võetud vene keele staatust tugevdav seadus praegusel kujul ei toimi.
Janukovitš: keeleseadus ei tööta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma pole nõus sellega, et see seadus oleks ukraina keelt nõrgestanud. Mulle tundub, et need puudujäägid, mis riiklikus poliitikas olid, saavad teatud mõttes selle seadusega reguleeritud. Ent ma pole veendunud, et seadus on täiuslik ning hakkab praegusel kujul tööle,» ütles Janukovitš kolmapäeval Harkivis ajakirjanikele.
Riigipea lubas, et töörühm töötab lähiajal välja ettepanekud seaduse täiendamiseks ning edastab need arutamiseks ülemraadale.
Lisaks sellele kavatseb valitsus Janukovitši sõnul vastu võtta ukraina keele arendamise kava.
«Selle töötab välja valitsus. See ei saa olema ajutine, vaid alaline,» märkis ta, lubades, et programmile eraldatakse raha juba tuleva aasta riigieelarvest.
10. juulil jõustus Ukrainas keelepoliitika aluste seadus, mille järgi on riigikeeleks jätkuvalt ukraina keel, ent laieneb oluliselt vähemusrahvaste keelte kasutusala regioonides, kus selle keele kõnelejad moodustavad vähemalt kümme protsenti elanikkonnast.
President Viktor Janukovitš kinnitas seaduse hoolimata hoiatustest, et see võib traditsiooniliselt kakskeelset riiki ohtlikult lõhestada.
Vene keele on juba regionaalkeeleks kuulutanud Odessa ja Hersoni linn ja oblast, Zaporižžja, Donetski ja Dnipropetrovski oblasti ning Sevastoopoli, Krasnolutši, Harkivi, Hersoni ja Mõkolaivi linn.
Krimmi parlament andis täitevvõimudele keeleseaduse rakendusettepanekute esitamiseks aega 10. oktoobrini.