/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/08/23/1283700t1h60b8.jpg)
Leedu Konstitutsioonikohus alustas täna seimivalimiste seaduse muudatuste arutelu, mis annavad tagandatud presidendile Rolandas Paksasele õiguse osaleda sügisestel parlamendivalimistel.
Leedu kohus arutab Paksast valimistele lubavaid seadusmuudatusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leedu seim võttis vaidlusalused muudatused, mis keelavad tagandatud poliitikul seimi pürgida nelja aasta vältel, vastu käesoleva aasta märtsis. Rühm seadusandjaid aga soovis konstitutsioonikohtu hinnangut muudatuste kokkusobivusele põhiseadusega.
Seimiliikmed leiavad, et seadus on vastuolus põhiseadusega, kuna põhiseaduses on öeldud, et isik, kes on põhiseaduse või ametivande ränga rikkumise eest ametist tagandatud, ei saa enam kunagi pürgida presidendiks ega seimiliikmeks ehk täita ametit, mis nõuab põhiseadusliku vande andmist. 2004. aastal konstateeris seda ka konstitutsioonikohus, seetõttu tuleks pöördumise autorite hinnangul muuta põhiseadust.
Euroopa Inimõiguste Kohus otsustas mullu jaanuaris, et Paksasele eluaegse kandideerimiskeelu rakendamine rikub Euroopa inimõiguste konventsiooni, kuna alaline ja ümbervaatamisele mittekuuluv keeld on ebaproportsionaalne karistus.
Opositsioonierakond Kord ja Õiglus esitas kolmapäeval keskvalimiskomisjonile oktoobrikuistel üldvalimistel osaleda soovivate kandidaatide dokumendid. Erakonna valimisnimekirja esinumbriks on partei liider, tagandatud president ja praegune Euroopa Parlamendi saadik Paksas.
Paksas tagandati 2004. aastal tagandamisprotseduuris, mille käigus teda süüdistati ametivande ja põhiseaduse jämedas rikkumises, kuna andis erandkorras Leedu kodakondsuse enda suurrahastajale, Vene kodanikule Juri Borissovile.
Leedu seimivalimised peetakse 14. oktoobril.