/nginx/o/2008/12/19/107840t1h757a.jpg)
Vene Föderatsiooni president Dmitri Medvedev andis täna korralduse alustada ülejärgmisest aastast relvajõududes ulatuslikku relvastuse uuendamist, viidates sellele, et lääneriike ühendav NATO üritab jätkuvalt suurendada oma füüsilist kohalolekut Venemaa piiridel.
«2011. aastast algab armee ja mereväe laialdane taasrelvastamine,» tsiteerisid kohalikud uudisteagentuurid riigipea sõnu kohtumisel sõjaväejuhtidega, vahendas AFP.
Medvedev kutsus muu hulgas üles uuendama Venemaa tuumarelvade arsenali. Ta toonitas oma sõnavõtus, et NATO pürgib edasise sõjalise laienemise poole Venemaa piiride lähedal.
«Maailma sõjalis-poliitilise olukorra analüüs näitab, et mõnes regioonis püsib tõsine konflikti potsentsiaal... Katsed laiendada NATO sõjalist infrastruktuuri meie maa piiride lähedal jätkuvad,» teatas president Interfaxi andmetel.
«Meie esmaseks ülesandeks on suurendada oma vägede, eeskätt oma strateegiliste tuumajõudude lahinguvalmidust. Nad peavad olema võimelised täitma kõiki Venemaa julgeoleku tagamiseks vajalikke ülesandeid,» rõhutas Medvedev kaitseministeeriumi kolleegiumi laiendatud koosolekul Moskvas.
Vene strateegilise tähendusega raketivägede komandör kindralpolkovnik Nikolai Solovtsov teatas hiljem ajakirjanikele, et esimesed uue põlvkonna ballistilised raketid RS-24 seatakse lahingukorda juba selle aasta detsembris, kui lõppeb START 1 lepingu kehtivus.
Kindrali sõnul asetatakse neile «mitte vähem kui neli tuumalõhkepead» ,vahendas taas Interfax.
Vene kaitseminister Anatoli Serdjukov sekundeeris, kinnitades kuulajatele, et praeguse olukorra sõjalis-poliitiline analüüs «võimaldab teha järelduse relvakonfliktide tõenäosusest ja nende potentsiaalsest ohtlikkusest meie riigile».
«Sõjalis-poliitilist olukorda iseloomustab USA püüdlus üleilmsele juhtrollile, samuti USA ja selle NATO liitlaste sõjalise kohaloleku laienemise jätkumine Venemaaga piirnevates regioonides.»
Serdjukovi sõnul on ameeriklaste püüdlused suunatud sellele, et «pääseda ligi SRÜ maade tooraine-, energia- ja teistele varadele, toetades aktiivselt protsesse, mille eesmärgiks on tõrjuda Venemaa välja selle traditsiooniliste huvide sfäärist».
Kreml teatas juba eelmisel aastal plaanidest suurendada kulutusi Vene relvajõudude arendamiseks järgmise kahe aasta jooksul. Selle üheks põhjuseks olid ka puudujäägid, mis tulid päevavalgele mullu augustis Gruusias peetud sõja ajal.
Medvedev nõudis ka täna relvajõudude juhtkonnalt, et probleemid, mis ilmnesid Kaukaasia konflikti ajal tuleb viivitamatult lahendada. Presidendi sõnul tuleb rõhk asetada uue tehnika ostmisele, mitte jätkata moraalselt vananenud tehnika remonti.
2011. aastani kulutatakse uute relvade ostmisele peaaegu 140 miljardit USA dollarit, ent vaatlejate hinnangul on presidendi tänane avaldus viimase aja naftatulude kahanemise tingimustes üllatav, märkis kommentaariks BBC News.
Medvedevi sõnavõtt paistab analüütikute sõnul olevat osaks diplomaatilisest mängust Moskva ja Washingtoni vahel, milles mõlemad pooled üritavad suruda läbi oma eesmärke küsimustes, nagu USA raketitõrjeplaanid Euroopa idaosas.
Venemaal töötab rahvuslik julgeolekunõukogu samal ajal välja ka uut sõjalist doktriini, mis peaks peegeldama praegusi ja tulevasi arenguid rahvusvahelisel areenil, sealhulgas võimalikke muutusi NATO kavades.
Medvedevi sõnul kinnitatakse riigi uus julgeolekustrateegia kuni 2020. aastani juba lähiajal.
Venemaa on samas juba mõnda aega teinud ka plaane oma rohkem kui miljonilise isikkoosseisuga sõjaväe salendamiseks ja paremasse seisundisse viimiseks, vähendades muu hulgas selle suurust ja rõhudes üksuste paremale kvaliteedile.
Tänasel koosolekul märkis kaitseminister Anatoli Serdjukov muu hulgas, et suur osa kõrvalisest tegevusest, alates külaliste majutamisest kuni relvade remondini ja toitlustamisele, viiakse kaitseministeeriumi alt üle riiklikusse tsiviilkompaniisse Oboronoservis.
Kommentaar
Kaarel Kaas
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur:
Kohe-kohe algavast ümberrelvastamisest on Venemaal pea lakkamatult räägitud juba alates aastatest 2005-2006. Toona andis selleks alust president Vladimir Putini ja kaitseminister Sergei Ivanovi tandemis kehtestatud riiklik relvastusprogramm aastateks 2007–2015.
Uut relvastust on selle programmi raames tavavägedesse aga jõudnud minimaalselt. Tankide ja muu soomustehnika (soomustransportöörid ja jalaväe lahingumasinad) kogustest on piisanud aastas vaid kolme-nelja pataljoni ümberrelvastamiseks.
Eelmise aasta lõpus meediasse tilkuma hakanud informatsioon uue riikliku relvastusprogrammi kehtestamise kohta ning peaaegu täielik vaikus seni kehtinu osas lubab oletada, et 2007.–2015. aasta programm on võimukoridorides vaikimisi läbikukkunuks tunnistatud.
Väljapääs täbarast olukorrast leiti aga ehtbürokraatlikul moel: eelmise programmi elluviimist takistanud vigade kõrvaldamise asemel kehtestatakse lihtsalt uus dokument uute tähtaegadega ning vaikitakse eelmine surnuks.