Leedulannast Euroopa Komisjoni voliniku Dalia Grybauskaitė toetajate hulk on pärast tema ametlikku teadet presidendiks pürgimisest märkimisväärselt tõusnud, ilmnes teisipäeval avaldatud uuringust.
Leedu on valmis naispresidendiks
17. märts 2009, 13:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringufirma Spinter Tyrimai andmetel on Grybauskaitė pooldajate hulk kasvanud 43,2 protsendilt 60,6ni, vahendas uudisteagentuur BNS.
Selgus ka, et Leedu elanikud on valmis loobuma stereotüüpidest, mis puudutavad naisi poliitikas. Küsimusele, kas nad on valmis nägema riigipeana õrnema soo esindajat, vastas jaatavalt 81,2 protsenti ning eitavalt vaid 8,8 protsenti vastanuist.
Eurovoliniku edumaa teiste potentsiaalsete riigipeakandidaatide ees on eriti suur. Gallupi kohaselt on tema lähimaks konkurendiks erakonna Kord ja Õiglus aseesimees, seimiliige Valentinas Mazurionis, kelle poolt on valmis hääletama vaid 2,5 protsenti valijatest.
Teiste riigipeaks pürgijate reiting jääb alla kahe protsendi: näiteks on Rahvusliku Taassünni Partei liidri, seimi spiikri Arūnas Valinskase ning sõltumatu kandidaadina osaleva Leedu Talurahvapartei liidri Kazimira Prunskienė poolt valmis hääletama 1,8 protsenti valijatest.
Kuna küsitluse korraldamise ajal - 4.-12. märtsil - polnud teada veel kõiki kandideerijaid, siis andis 20 protsenti vastanuist oma hääle poliitikute poolt, kes on tänaseks otsustanud kas valimistest loobuda või muude, kandideerida mitte otsustanud poliitikute poolt.
Küsitluse toimumise ajaks polnud enda kandideerimisest veel teatanud ning seetõttu puudusid küsitluslehelt Leedu Sotsiaaldemokraatliku Partei liider Algirdas Butkevičius, erukindral Česlivas Jezerskas, Tööerakonna esindaja Loreta Graužiniene ja mõned teised kandidaadid.
Küsitlus näitas, et uuelt riigipealt oodatakse ennekõike otsustavat tegevust majanduse stabiliseerimisel. Sellist ootust väljendas 56,2 protsenti vastanutest.
Veel 27,6 protsenti vastas, et uus riigipea peaks kiirendama vajalikke reforme, 24,7 protsenti loodab, et ta muudab läbipaistvamaks presidendi kantselei ja teiste institutsioonide töö, 12,5 protsenti, et ta suurendab Leedu kaalu Euroopa Liidus ning 9,9 protsenti, et ta parandab Leedu-Vene suhteid.
Esmaspäevase seisuga on Leedu keskvalimiskomisjon registreerinud 14 presidendiks pürgijat. Neist saavad ametlikult presidendikandidaadid, kui nad esitavad 2. aprilliks keskvalimiskomisjonile 20 000 toetusallkirja.
Leedu presidendiks võidakse valida vähemalt 40-aastane Leedu sünnijärgne kodanik, kes on vähemalt viimased kolm aastat Leedus elanud ning kellel on õigus saada valitud seimiliikmeks.
Keskvalimiskomisjon avalikustab presidendikandidaatide nimekirja 17. aprillil, mil algab ka valimiskampaania.
Esimene valimisvoor toimub 17. mail, teine voor leiab vajadusel aset samaaegselt Euroopa Parlamendi valimistega 7. juunil.