Eesti kompanii tegevusala Afganistanis suurenes mitu korda

Evelyn Kaldoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Estcoy-14 möödunud kuul veel Wahidi ümbruses patrullis.
Estcoy-14 möödunud kuul veel Wahidi ümbruses patrullis. Foto: Kristel Maasikmets

Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis teenivate eestlaste viimase kolme aasta patrullbaasist Wahid patrullbaasi Pimon kolitud Estcoy-14 kaitseväelaste tegevusala suurenes Eesti kontingendi ülema kolonelleitnant Margus Koplimägi sõnul mitu korda, nüüd tegutsetakse manööverüksusena kogu lahingugrupi vastutusalal.


«Varem olime kindlat maa-ala hoidev kompanii. Patrullisime oma vastutusalal jalgsi ja masinatel, viisime läbi kompanii taseme operatsioone ning osalesime lahingugrupi operatsioonidel kõrbes,» kirjeldas Koplimägi Postimehele. «Praegu meil kindel vastutusala puudub, opereerime kogu lahingugrupi vastutusalal»

«Meid suunati ümber patrullbaasi Pimon, sest esiteks on olukord patrullbaas Wahidi ümbruses Loy Mandeh Kalays läinud oluliselt paremaks ja teiseks, tänu soomukitele oleme mobiilsed, mistõttu Eesti kompaniid on kõige efektiivsem kasutada mobiilse manööverüksusena,» jätkas kolonelleitnant Koplimägi. «Ühendkuningriigi üksused hakkavad oma väekoondist vähendama, seetõttu on vaja baase sulgeda ning kohalikele relvajõududele üle anda. Enda kätte jäetakse strateegilise tähtsusega baasid.»

«Patrullbaasi Wahid ja kontrollpunktid andsime Ühendkuningriikide ja Afganistani relvajõududele,» selgitas Koplimägi. «Mõned kontrollpunktid suleti seoses turvalisema julgeolekuga vastutusalal.»

«Patrullbaasi Wahid üle võtnud Ühendkuningriigi üksused jätkavad maa-ala hoidva kompaniina, nagu seda tegi viimased kolm aastat Eesti kompanii,» lisas Koplimägi. «Ülesanne, nii nagu Eesti kompaniilgi, on, kaitsta Afganistani rahumeelset elanikkonda valitsusvastaste mässuliste eest, toetada ülesehitusprotsesse kohalikus kogukonnas ning toetada ja arendada Afganistani valitsusvägede üksuseid, kellega kokku puutume.»

Talvel enne Afganistani suundumist Postimehele intervjuu andnud praeguse Helmandi väekoondise ülema Briti brigaadikindrali Doug Chalmersi sõnul tegeles sel ajal Wahidis olnud ja mitmeid kaotusi vigastatutena kandnud Estcoy-13 keerukal alal tingimuste loomisega selleks, et piirkonna saaksid üle võtta Afganistani enda julgeolekujõud.

Koplimägi sõnul on nüüdseks Afganistani vägede osakaal eestlaste senises vastutusalas tõesti suurenenud. «Nad võtvad vastutuse liitlastelt üle 2014. aasta lõpuks,» selgitas ta. «Juba praegu juhivad kohalikud enamikku läbiviidavatest operatsioonidest.»

Eesti kompanii on Pimonis paiknenud korra varemgi. Seal teenis 2009. aasta maist novembrini Estcoy-8, kes kandis rohkem kaotusi kui ükski Afganistanis teeninud Eesti kompanii enne või pärast neid. Nad kaotasid kolm meest: granaadiheitjast tabamuse saanud veebel Allain Tikko ning mässuliste pommi plahvatuses seersant Raivis Kangi ja veebel Eerik Salmuse.

Kolme järgnenud Pimoni aasta jooksul on Eesti kaotanud veel kolm võitlejat: nooremseersant Kristjan Jalakase Estcoy-9st, nooremseersant Herdis Sikka Estcoy-10st ning kapral Agris Hutrofi Estcoy-12st. Üldse on Afganistanis surma saanud üheksa eestlast.

Koplimägi sõnul seisneb praeguste ja 2009. aastal Pimonis täidetud ülesannete erinevus selles, et toona tegutses Eesti kompanii nii manööverüksusena kui hoidis ka vastutusala, nüüd aga ollakse vaid manööverüksus kindla vastutusalata. Uut baasi jagatakse Briti üksuse ja Afganistani julgeolekujõudude tõlkidega.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles