Eestlased tormi keskel: tänavale minek on keelatud

Kerstin Kütt ja Anni Katkosild. Foto: Erakogu

Suve Ameerika Ühendriikides Mississippi osariigis raamatuid müües veetvad Tartu Ülikooli tudengid Anni Katkosild ja Kerstin Kütt kirjeldavad eluolu Mehhiko lahe äärsel USA rannikul orkaani Isaac keskel.

«Kuuldused tormist jõudsid juba mitu päeva enne Isaaci tulekut meie kõrvu, aga selle tegelikust tõsidusest saime alles siis aimu, kui inimesed hakkasid aknaid laudadega kinni lööma. Tulles Southwesterni-programmiga ukselt-uksele raamatuid müüma, ei mäleta, et oleksime näinud lepingus klauslit, mis oleks selgitanud, millist müügiteksti kasutada orkaani korral, aga see oleks kasuks tulnud.

Troopilisest tormist Isaacist hakati esmakordselt rääkima pühapäeval, tõsisemad ettevalmistused tehti juba esmaspäeval ja teisipäeva südapäevaks oli antud käsk lahkuda kodudest pea kõikides Mehhiko lahe äärsetes väikelinnades. Asume Long Beachil Mississippi lõunaosas. Tegu on väikese linnakesega, kus elab vaid 10 000 inimest. Viimane suurem torm oli siin 2005. aastal Katrina, mis laastas tervet rannikut. Seitse aastat on olnud vaikus ja sellel aastal hakkasid alarmikellad jälle tööle.

Kuidas valmistuda orkaaniks? Esimesena oli defitsiitseks kaubaks kütus, sest voolukatkestuse ajal on elektritootjaks generaatorid, mis töötavad bensiiniga. Samuti lõppesid otsa sai, patareid, banaanid ja jää. Teiseks tuleb kindel olla, et aias ei oleks lahtisi esemeid, mis võiksid tuulega lendu tõusta, näiteks paate. Seejärel on mõistlik aknad vineerplaatidega kinni lüüa, sest kui naaber unustas oma lapse ratta välja, siis loodus ei küsi, kas tahad läbi akna uue sõiduvahendi omanikuks saada. Viimasena oleks hea kohvrid pakkida, vanaema hooldekodusse viia ja ise põhja poole sõita.

Kui aga otsustasid paikseks jääda, siis püsi toas. Väljas uputab, sajab ja on väga tugev tuul. Enne suuremat tormi käisf politsei ja kirjutas üles inimeste nimed, kes otsustasid siia jääda. Kui minna tänavatele, siis peatab sind politsei, sest kuna inimesed on evakueerunud, peetakse kõiki tormi ajal ringi uitajaid potentsiaalseteks kurjategijateks. Kui sind tunnistatakse süüdi eriolukorras sissetungis, siis on karistuse määraks 15 aastat vangistust.

Tegelikult on üpris romantiline veeta päev toas kohvitassiga, kui vihm katusel  mürgeldab ja tead, et asukoht on turvaline ja kaitstud.»