Pingerida: kus tasub saada koondatud?

Autoosi tootva Continental AG töötajad Ida-Prantsusmaal Reimsis reageerisid teatele, et nende tehas vähendab personali, sellega, et räsisid esmaspäevasel meeleavaldusel vabriku juhti sümboliseerinud mannekeeni. FOTO: AP / Scanpix

Kõige vähem troostitu on koondatu elu Põhjamaades, leiab ajakirja Foreign Policy veebiväljaanne oma värskes edetabelis. Seal saab tööta jäänu pikalt hüvitist ja lisaks aitab riik tal kõigest väest uut kohta leida.

Skandinaavia

Hüvitise suurus: 80–90 protsenti eelnevast sissetulekust.


Periood: 10 kuust nelja aastani.


Töötu elu: «Taani, Soome, Norra ja Rootsi. Nad on külmad. Nad on pimedad. Ja nad on kingasaamiseks parimad kohad,» kirjutab Foreign Policy. «Sõna otseses mõttes igal sammul kulutavad ja teevad nad oma tahte vastaselt tööta jäänute toetuseks rohkem kui keegi teine.»


Kõige heldem riik on Taani, kus töö kaotanu pangakontole laekub veel kuni neli aastat pärast koondamist 90 protsenti tema varasemast palgast. Soomes saab kuni 500 päeva umbes 85 protsenti varasemast töötasust ning Rootsis keskmiselt kümme kuud umbes 80 protsenti palgast.


Kõigis neis riikides tegutsevad riiklikud teenistused, mis aitavad viia kokku tööotsijaid ja personali vajavaid ettevõtteid. Nad õpetavad töötut ka arvutit kasutama ja aitavad tal oma CVd lihvida. Taanis on näiteks 190 sellist kontorit.



Beneluxi riigid

Hüvitise suurus: 60–85 protsenti eelnevast sissetulekust.


Periood: ühest aastast määramata ajani.


Töötu elu: Foreign Policy hinnangul on Põhjamaadest headuselt järgmised riigid töötupõlve pidamiseks Belgia, Holland ja Luksemburg.


Aeg-ajalt lõhenemise äärel kõikuvas Belgias tegutsevad isegi eraldi hollandi- ja prantsuskeelsed bürood, mis maksavad määramata pikkusega aja jooksul töötutele flaamidele ja valloonidele 60 protsenti nende viimasel töökohal saadud palgast.



Prantsusmaa

Hüvitise suurus: 57–75 protsenti eelnevast sissetulekust.


Periood: kuni kolm aastat


Töötu elu:  miinimumpalka teeninud inimene saab pärast vallandamist töötukindlustust 75 protsendi ulatuses sellest summast, suurimate sissetulekutega inimesed 57 protsendi ulatuses. Töötajaid vallandada sooviva ettevõtte jaoks on Prantsusmaa üks maailma karmimaid riike – firmad peavad oma koondamisi ja kulukärpeid ametiühingute ees põhjendama.



Samas elab selles riigis rohkelt tööotsijaid, kel pole lootustki töötukindlustusele pretendeerida. Need on noored inimesed, kel pole õnnestunud leida isegi mitte esimest ametit, millelt koondatud saada. Prantsusmaa génération stagiaire ehk 20ndates noored, kes võtavad tööharjumuse hoidmiseks vastu ka lühiajalisi ja palgata ameteid, on viimastel aastatel mitu korda tänavaile tulnud.



Šveits

Hüvitise suurus: 70–80 protsenti eelnevast sissetulekust.


Periood: 400–520 päeva.


Töötu elu: 1997. aastast kohustab selle riigi keskvalitsus kantoneid korraldama töötute ümberõpet ja pidama tööbüroosid. Ümberõppetundidest puuduv töötu võib aga karistuseks kaotada kuni kuuks ajaks abiraha.


Kui inimene lõpuks uue ameti leiab ja selle palk on väiksem kui kaks kolmandikku tema eelmise koha omast, kompenseerib riik nende summade vahe.



Jaapan

Hüvitise suurus: 50–80 protsenti eelnevast sissetulekust.


Periood: kuuest kuust aastani.


Töötu elu: nii uskumatu, kui see ka ei tunduks, aga Foreign Policy andmeil kutsutakse selle riigi tööministeeriumi tööhõivebürood nimega «Tere, töö».


Muu hulgas toetab riik koondatuid eluasemega ning on pärast finantskriisi puhkemist lühendanud aega, mille jooksul peab inimene olema töötukindlustust maksnud, enne kui saab töö kaotamise tõttu hüvitist nõutada.


Allikas: PM

Tagasi üles
Back