Tšehhi valitsus võttis teisipäeval parlamendist ajutiselt tagasi lepingud, mis puudutavad USA raketikilbi elementide rajamist Tšehhisse, sest opositsioon ähvardas need maha hääletada.
Tšehhi valitsus võttis raketikilbi parlamendi päevakorrast maha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Otsus näitas paremtsentristliku valitsuse nõrka positsiooni parlamendis ja võib lepete ratifitseerimise mitu kuud edasi lükata.
USA eelmise presidendi George W. Bushi valitsus sõlmis Tšehhiga leppe, mille kohaselt rajatakse Prahast edelasse radaribaas. See on osa raketikilbist, mis on mõeldud kaitseks raketirünnakute eest sellistest riikidest nagu Iraan. Sama plaan näeb ette püüderakettide paigutamist Poolasse.
«See ei tähenda, et me loobume ratifitseerimisprotsessist,» ütles peaminister Mirek Topolánek televisiooni otseesinemises. «Me võime selle materjali iga kell uuesti alamkojale esitada,» kinnitas ta.
Teisipäeval puudusid istungilt mitmed valitsuserakondade parlamendisaadikud ja opositsioon kasutas juhust, et lepe alamkojas hääletusele panna. Topolánek lisas, et valitsus peaks selle küsimuse juurde naasma pärast NATO tippkohtumist ja kõnelusi USA valitsusega.
Tippkohtumine toimub 3.-4. maini Strasbourgis ja Kehlis ning USA president Barack Obama sõidab seejärel Prahasse, et 5. aprillil Euroopa Liidu juhtidega kohtuda. Tšehhi on juuni lõpuni ELi eesistuja.
Topolánek on raketikilbi ehitust toetanud alates võimule tulekust 2006. aastal, kuid osa Tšehhi poliitikuid kardab, et USA uus valitsus võib kava suhtes ümber mõelda.
Lepe vajab jõustumiseks parlamendi mõlema koja heakskiitu ja presidendi allkirja. Senat on leppe juba ratifitseerinud. Paremtsentristlikul koalitsioonil ei ole parlamendis aga leppe vastuvõtmise kindlustamiseks piisavalt kohti.
Obama on raketikilpi Bushist jahedamalt suhtunud ja öelnud, et kui Iraani tuumaprogramm suudetakse peatada, võidakse loobuda ka raketikilbist.
Siiski on ta eitanud väiteid, et ta pakkus Venemaale raketikilbi ehitusega viivitamist, kui Moskva kasutab oma mõjuvõimu Iraani üle ja veenab Teherani tuumaambitsioonidest loobuma.
Moskva on raketikilbile vastu, sest peab seda oma mõjusfääri tungimiseks.