Aserid hääletavad presidendile piiramatu ametiaja andmise üle

Aserbaidžaani president Ilham Aliyev saab referendumi õnnestumise korral võimaluse jääda riigipea ametisse kogu eluks. Foto: Reuters / Scanpix

Aserbaidžaanis toimub täna rahvahääletus põhiseadusmuudatuste üle, mis võimaldab muu hulgas kinnistada Alijevite dünastia haaret naftarikka eksliiduvabariigi tüüri üle.

Referendumi eestvedajaks on valitsev Uue Aserbaidžaani partei, mis soovib presidendile määratud kahe järjestikuse ametiaja piirangu mahavõtmist. Referendumi õnnestumise korral saab 2003. aastal oma isa Heidari asemel võimule tõusnud Ilham Alijev presidendi ametis jätkata teoreetiliselt kuni surmani, vahendas Reuters.

Kaspia mere rannikul asuva valdavalt islamiusulise riigi president valitakse praegu kehtiva põhiseaduse järgi ametisse viieks aastaks. Seejuures on ametiaeg piiratud ja üks isik saab president olla maksimaalselt kaks ametiaega.

Möödunud aastal teist korda ametisse valitud 47-aastase Alijevi teine ametiaeg lõpeb aga 2013. aastal ja uue põhiseaduse kohaselt avaneks tal sellisel juhul võimalus uuesti riigipeaks kandideerida.

Kokku hääletatakse täna koguni 29 konstitutsiooniparanduse üle, millest osa võimaldab piirata juba niigi kärbitud meediavabadust. Suure tõenäosuse kohaselt kiidetakse konstitutsiooniparandus heaks, kuigi opositsioon on kutsunud inimesi üles referendumit boikoteerima, teatas BBC News.

Referendum loetakse toimunuks juhul, kui selles osaleb vähemalt veerand hääleõiguslikest kodanikest. Keskpäevaks oli Interfaxi teatel hääletamas käinud 32,5 protsenti valijaid.

Aserbaidžaan on ainus endine NSV Liidu mõjusfääri kuulunud riik, mida alates taasiseseisvumisest on juhtinud ühe perekonna liikmed. Aserbaidžaani NSVd ja kohalikku kommunistlikku parteid juhtis omal ajal Heidar Alijev, kellest sai 1993. aastal ka iseseisva Aserbaidžaani president. Pärast tema surma sai naftarikka riigi presidendiks tema poeg Ilham Alijev.

Mullu oktoobris saavutas president Ilham Alijev oma tagasivalimise, ehkki rahvusvaheliste vaatlejate hinnangul ei vastanud valimised kõigile demokraatlikele standarditele. Alijev kogus toona koguni 89 protsenti häältest.

Aserbaidžaan on läänele eelkõige tähtis oma Kaspia mere gaasi- ja naftaressursside pärast. Mõnede analüütikute hinnangul üritab Alijev oma võimu ülemaailmse finantskriisi ja maailmamajanduse jahenemisest tingitud olukorras kindlustada. Vähem oluline pole ka asjaolu, et naftahinnad maailmaturul on märgatavalt langenud ja see pole võimaldanud võimudel antud lubadusi ellu viia.

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) järelevalvekomitee raportöörid, Demokraatlike Institutsioonide ja Inimõiguste Büroo (ODIHR) ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) esindajad ning mitmete teiste rahvusvaheliste organisatsioonide delegatsioonid on heitnud Aserbaidžaanile ette sõna- ja pressivabaduse piiramist ning rahvusvaheliste demokraatiastandarditest üleastumist.

Kuigi Aserbaidžaani võimud kinnitavad, et nad järgivad demokraatlike norme, möönavad nad, et riik vajab kaitset ebastabiilsust külvavate jõudude eest.