/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/08/31/1294594t1h9af5.jpg)
Armeenia katkestas reedel diplomaatilised suhted Ungariga, kui see oli andnud Aserbaidžaanile välja Armeenia sõduri tapja, kelle Bakuu viivitamatult vabastas.
Armeenia katkestas diplomaatilised suhted Ungariga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma teatan ametlikult, et tänasest päevast katkestame diplomaatilised suhted ning kõik ametlikud sidemed Ungariga,» ütles Armeenia president Serž Sargsjan kohtumisel ÜRO liikmesmaade suursaadikutega.
«Oma ühise tegevusega avasid Aserbaidžaan ja Ungari ukse sarnaste kuritegude kordumisele,» lisas ta.
Aserbaidžaani leitnant Ramil Safarov tappis Armeenia leitnandi Gurgen Margarjani kirvega 2004. aastal Budapesti sõjaväeakadeemias, kus mõlemad osalesid NATO rahupartnerlusprogrammi raames korraldatud inglise keele kursustel. Meeste tüli taustaks oli Mägi-Karabahhi konflikt.
Budapesti linnakohus mõistis Safarovi 2006. aastal eluks ajaks vangi ilma õiguseta amnestiale 30 aasta jooksul. Ungari soostus mehe välja andma pärast Aserbaidžaani justiitsministeeriumi kinnitust, et too jätkab karistuse kandmist kodumaal.
Aserbaidžaani president Ilham Alijev andis korralduse 35-aastase Safarovi vabastamiseks viivitamatult pärast tema kodumaale naasmist.
«Armeenia rahvas ei andesta seda,» ütles Sargsjan, kelle sõnul on ta andnud korralduse väed kõrgendatud valmisolekusse viia.
Kohtumisel oma julgeolekunõukogu liikmetega ütles Armeenia riigipea, et Ungari tegi vangi välja andes ränga vea. «See ei olnud lihtne mõrv. See oli mõrv rahvuse pärast.»
Erilennukiga Bakuusse saabunud Safarov külastas Mägi-Karabahhi sõjas hukkunute memoriaali, kus teda saatis rahvahulk, skandeerides: «Me vabastame Karabahhi».
Vihased Armeenia protestijad aga loopisid tomatitega Ungari saatkonda Jerevanis.
Nõukogude ajal autonoomse oblastina Aserbaidžaani koosseisu kuulunud Mägi-Karabahhi pärast puhkes 1980. aastate lõpus armeenlaste ja aserite vahel konflikt, milles hukkus umbes 30 000 inimest. Hoolimata 1994. aastal sõlmitud relvarahust pole pooled lõplikku rahulepet allkirjastanud.
Aserbaidžaan on ähvardanud selle armeenlaste enamusega piirkonna jõuga tagasi vallutada, kui rahukõnelused tulemusi ei anna.