/nginx/o/2018/08/24/11310799t1h4f39.jpg)
/nginx/o/2009/03/18/150770t1h8085.jpg)
Kiiritus on avaldanud Ukrainas Tšernobõli katastroofi koha läheduses elavatele loomadele märksa suuremat mõju, kui seni arvati, selgus kolmapäeval avaldatud uurimistulemustest.
Tšernobõli loomade kiirguskahjustused on arvatust suuremad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringud on näidanud, et kimalaste, liblikate, ämblike, rohutirtsude ja teiste putukate arvukus on 20 aasta tagusest katastroofist säilinud radiatsiooni tõttu saastatud piirkondades väiksem kui mujal, vahendas uudisteagentuur BNS Reutersi teadet.
Äsjaavaldatud tulemused vaidlustavad varasemad uuringud, milles väideti, et loomade populatsioon Tšernobõli ümbruses on hakanud taastuma.
Katastroofi järel evakueeriti piirkonnas tuhandeid inimesi, kuid otseselt õnnetuse tagajärjel surnud inimeste arvu suhtes on seisukohad erinevad. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) hinnangul on ohvreid 9000, keskkonnaorganiosatsioon Greenpeace aga prognoosib, et kokkuvõttes ulatub kiirituse tõttu hukkunute arv 93 000ni.
«Me olime väga üllatunud, kui selgus, et seda valdkonda ei ole üldse uuritud,» ütles Prantsuse Riikliku Teadusuuringute Keskuse etadlane Anders Moller.
«Meie uuring oli esimene, mis keskendus loomapopulatsioonide rohkusele,» lisas töörühma juht.
Teadlased võrdlesid loomapopulatsioonide arvu radioaktiivsetes ja vähemsaastatud piirkondades ning leidsid, et mõnest paigast olid loomad täiesti kadunud.
«On alasid, kus loomade arvukus on sada isendit ruutmeetri kohta,» ütles Moller. «Aga on alasid, kus on keskmiselt vähem kui üks ühe liigi isend ruutmeetri kohta; see kehtib kõigi loomaliikide kohta.»
Teadlased avastasid ka, et 1986. aastal plahvatanud ja hiljem kaitsva sarkofaagiga kaetud tuumareaktori lähedal elavad loomad on keskmiselt rohkem deformeerunud.
«Tavaliselt süüakse sellised loomad kiiresti ära, sest on raske põgeneda, kui tiivad ei ole ühepikkused,» seletas Moller. «Praegusel juhul leidsime me aga, et deformeerunud loomade esinemus on suur.»
Molleri ja tema kolleegide uurimistöö tulemused vaidlustavad seisukoha, et Tšernobõli ümbruse keskkond on nüüdseks taastunud, millele viitab asjaolu, et Ukraina võimud on teinud sellest looduskaitseala, kus elavad piisonid, hundid ja karud.