/nginx/o/2012/08/23/1283700t1h60b8.jpg)
Leedu põhiseaduskohus langetab homme otsuse, kas 2004. aastal Leedu presidendi kohalt tagandatud Rolandas Paksas saab sel aastal toimuvatel üldvalimistel parlamenti kandideerida.
Leedu kohus otsustab tagandatud presidendi saatuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud aastal tunnistas Euroopa Inimõiguste Kohus õigusvastaseks Leedus varem kehtinud korra, mille järgi ametivannet rikkunud isik – president, parlamendiliige või kohtunik – enam valimistel kandideerida ei saanud.
22. märtsil võttis Leedu parlament vastu seadusemuudatused, mis võimaldavad ametist tagandatul neli aastat hiljem uuesti parlamenti pürgida. Aprillis allkirjastas vastava seaduse ka Leedu president Dalia Grybauskaitė.
Praegu esindab esimese nüüdisaegse Euroopa riigipeana ametist tagandatud Paksas oma valijaid Euroopa Parlamendi liikmena, kuid erakonna Kord ja Õiglus juht on teatanud soovist kodumaale naastsa.
2003. aasta preisidendivalimised võitnud Paksast tabasid riigipeaametis aga süüdistused kahtlastes sidemetes Venemaaga. Riigipead süüdistati selles, et ta andis lennundusfirma Avia Baltika presidendile Juri Borissovile dekreediga Leedu kodakondsuse.
Borissov oli Paksase valimiskampaania tarbeks annetanud 400 000 USA dollarit. Hiljem tunnistas Leedu konstitutsioonikohus Borissovile kodakondsuse andnud dekreedi põhiseadusvastaseks.
2004. aasta algul alustas parlament Paksase tagandamist. Sama aasta 31. märtsil tunnistas konstitutsioonikohus Paksase põhiseaduse ja ametivande rikkumises süüdi. 6. aprillil taandas seim riigipea ametist, leides, et ta on süüdi Borissovi juhtumit puudutava salastatud uurimisinfo lekitamises, sobimatult andnud Borissovile kodakondsuse ja sekkunud erastamistehingusse.