Leedu kohtu otsus ei luba tagandatud presidenti parlamenti

Rolandas Paksas. Foto: SCANPIX

Leedu põhiseaduskohus nimetas põhiseadusvastaseks seaduse, mis võimaldanuks 2004. aastal Leedu presidendi kohalt tagandatud Rolandas Paksasel oktoobrikuistel üldvalimistel parlamenti kandideerida.

Möödunud aastal tunnistas Euroopa Inimõiguste Kohus õigusvastaseks Leedus varem kehtinud korra, mille järgi ametivannet rikkunud isik – president, parlamendiliige või kohtunik – enam valimistel kandideerida ei saanud.

22. märtsil võttis Leedu parlament vastu seadusemuudatused, mis võimaldavad ametist tagandatul neli aastat hiljem uuesti parlamenti pürgida. Aprillis allkirjastas vastava seaduse ka Leedu president Dalia Grybauskaitė.

Põhiseaduskohtu hinnangul on seadus aga vastuolus põhiseadusega, kuna konstitutsiooni järgi ei saa ametivannet rikkunud isik enam kunagi asuda tööle ametis, mis nõuab põhiseadusliku vande andmist.

Praegu esindab esimese nüüdisaegse Euroopa riigipeana ametist tagandatud Paksas oma valijaid Euroopa Parlamendi liikmena. Soovi kodumaale naasta avaldanud erakonna Kord ja Õiglus juht pole kohtu otsust veel kommenteerinud.

2003. aasta presidendivalimised võitnud Paksast tabasid riigipeaametis aga süüdistused kahtlastes sidemetes Venemaaga. Riigipead süüdistati selles, et ta andis lennundusfirma Avia Baltika presidendile Juri Borissovile dekreediga Leedu kodakondsuse.

Borissov oli Paksase valimiskampaania tarbeks annetanud 400 000 USA dollarit. Hiljem tunnistas Leedu konstitutsioonikohus Borissovile kodakondsuse andnud dekreedi põhiseadusvastaseks.

2004. aasta algul alustas parlament Paksase tagandamist. Sama aasta 31. märtsil tunnistas konstitutsioonikohus Paksase põhiseaduse ja ametivande rikkumises süüdi. 6. aprillil taan­das seim riigipea ametist, leides, et ta on süüdi Borissovi juhtumit puudutava salastatud uurimisinfo lekitamises, sobimatult andnud Borissovile kodakondsuse ja sekkunud erastamistehingusse.