/nginx/o/2009/03/19/150995t1hc78c.jpg)
Aserid hääletasid eilsel referendumil põhiseaduse muutmise poolt, mis võimaldab presidendi ametiaega tähtajatult pikendada ja meediavabadust piirata.
Aserbaidžaani president jääb nüüdsest kauemaks pukki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitseva Uue Aserbaidžaani partei eestvedamisel algatud rahvahääletuse tulemused võimaldavad tühistada presidendile määratud kahe järjestikuse ametiaja piirangu, kinnistades nii Alijevite dünastia haaret naftarikka eksliiduvabariigi tüüri üle, vahendas AFP.
Kui rohkem kui pooled hääled olid loetud, toetas 92 protsenti valijatest piirangu tühistamist, ütles riigi keskvalimiskomisjoni esimees Mazahir Panahov, kelle sõnul kiideti rahvahääletusel heaks veel kümneid parandusettepanekuid, mis kärbivad riigis meediavabadust. Keskvalimiskomisjoni teatel kasutas hääleõigust umbes 70 protsenti hääleõiguslikest kodanikest.
Opositsioon kutsus inimesi referendumil mitte osalema, sest nende hinnangul tähendavad põhiseadusmuudatused seda, et 2003. aastal oma isa Heidar Alijevi asemel võimule tõusnud Ilham Alijev jätkab presidendiametis kuni surmani. Opositsioonipartei esindajate sõnul tuvastasid nad referendumil ka mitemeid seaduserikkumisi.
«Ma hääletasin selle vastu. Meie põhiseaduse muutmiseks pole mingit vajadust,» arvas 21-aastane tudeng Vugar Shabalov, kelle sõnul ei tohiks majanduskriisi tingimustes rahvahääletusele raha raisata.
«Ma hääletasin nii, et meile stabiilsuse toonud Ilham Alijev saaks presidendiametis jätkata,» ütles 72-aastane Khatima Jabrailova, kelle hinnangul võiks riigipea olla ametis ka elu lõpuni.
Mõnede analüütikute hinnangul soovis Alijev referendumiga kindlustada oma võimu ülemaailmse majanduskriisi tingimustes, kui odavamaks muutunud toornaftahinnad nõuavad kulutuste kärpimist.
Seni kehtiva seadusandluse järgi valiti Kaspia mere rannikul asuva valdavalt islamiusulise riigi president ametisse viieks aastaks. Seejuures oli ametiaeg piiratud ja üks isik võis presidendiametis olla maksimaalselt kaks ametiaega.
Möödunud aastal teist korda ametisse valitud 47-aastase Alijevi teine ametiaeg lõpeb aga 2013. aastal ja põhiseadusmuudatused avavad talle tee kas või eluaegseks ametiajaks.
Aserbaidžaan on ainus endine NSV Liidu mõjusfääri kuulunud gaasi- ja naftarikas riik, mida alates taasiseseisvumisest on juhtinud ühe perekonna liikmed. Aserbaidžaani NSVd ja kohalikku kommunistlikku parteid juhtis omal ajal Heidar Alijev, kellest sai 1993. aastal ka iseseisva Aserbaidžaani president. Pärast tema surma sai naftarikka riigi presidendiks tema poeg Ilham Alijev.
Mullu oktoobris saavutas president Ilham Alijev oma tagasivalimise, ehkki rahvusvaheliste vaatlejate hinnangul ei vastanud valimised kõigile demokraatlikele standarditele. Alijev kogus toona koguni 89 protsenti häältest.