/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/09/05/1302642t1h879c.jpg)
Saksa välisminister Guido Westerwelle kritiseeris Euroopa Liidu aluslepete hulka kuuluva 1993. aasta Maastrichti leppe nudimist kui ränka viga.
Westerwelle: Maastrichti leppe nudimine oli ajalooline viga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Maastrichti leppe nõrgendamine 2004. ja 2005. aastal oli kindlasti üks Euroopa ajaloolistest vigadest,» ütles Westerwelle Viinis ajakirjanikele esinedes.
Enne seda oli tegemist «tugeva leppega, millel olid selged reeglid ja piiratud tegevusruum, kui asi puudutas võla akumuleerimist,» lisas ta Prantsusmaa ja Saksamaa toonaseid valitsusi süüdistades.
ELi eelarvedefitsiidi reeglite lõdvenemises nähakse praegu eurotsooni kimbutava võlakriisi üht peamist tegurit, sest liikmesriigid lõid käega püüetele eelarveid tasakaalus hoida.
Westerwelle rõhutas, et Berliin pooldab ELi riikide rangemaid eelarvereegleid ja karmimaid karistusi nende rikkujatele.
«Kui me tahame anda endale stabiilsusreegleid, peame tagama, et neid reegleid täidetakse,» sõnas ta.