Fritzl mõisteti eluks ajaks kinni

73-aastane Josef Fritzl saabumas protsessi viimasel päeval St. Pölteni maakohtusse. Foto: AFP / Scanpix

Austrias tegi kohus täna otsuse oma lihase tütre veerand sajandiks keldrisse vangistanud ja talle seitse last sigitanud Josef Fritzli suhtes, kes mõisteti lisaks teistele kuritegudele süüdi ka hoolimatusest põhjustatud mõrvas.

Kaheksaliikmeline vandekohus, kuhu kuulus võrdselt mehi ja naisi erinevatest earühmadest, jõudis üksmeelsele seisukohale, et 73-aastane mees on süüdi kolmeteistkümne aasta eest keldris sündinud imiku surmas, vahendas AFP.

Prokuröri sõnul ei võimaldanud ta vastsündinule oma tütre palvetest hoolimata arstiabi, kui lapsel tekkisid hingamishäired. Lisaks sellele mõisteti ta süüdi ka kõigis teistes punktides: vabaduse röövimises, orjastamises, sunduses, vägistamises ja intsestis, kusjuures orjastamises pole varem kedagi Austrias süüdi mõistetud.

Fritzlit karistati eluaegse vabadusekaotusega kinnises psühhiaatriahaiglas, nagu soovitas kohtu arstlik ekspertiis. Kohtu otsus on lõplik ja kuulub kohe täitmisele.

Amstetteni keldrikoletiseks ja intsesti-isaks nimetatud kurikuulus kohtualune oli juba eile kõik süüdistused omaks võtnud ning tunnistas täna hommikul, et tal on oma tegude pärast «kogu südamest kahju». Samas säilitas ta avalikkuse ees näilise tundetuse ega ilmutanud mingeid emotsioone ka kohtuotsuse ettelugemise ajal.

Kohtu otsuse peale kinnitas süüdistatu, et lepib sellega. Fritzli advokaadi sõnul loobus tema klient võimalusest edasi kaevata. Kaitsja sõnul murdus mees täielikult pärast seda, kui ta nägi oma aastaid vägistatud tütre tunnistusi videolt ning viimane ilmus ootamatult ka kohtusaali.

Protsessi alguses oli ta eitanud mõrva ja orjastamist, ehkki võttis omaks teised süüdistused.

Eile kohtus oma arvamuse avaldanud psühhiaatri kinnitusel on Fritzl võimeline oma tegude eest vastutust kandma, sest ta ei ole vaimuhaige. Samas kannatavat kohtualune raske isiksusehälbe all.

Eksperdi sõnul peituvad selle põhjused lapsepõlves kogetud hirmus, eraldatuses ja ahistamises, mida mees üritas hiljem kompenseerida jõu ja võimu kehtestamisega nõrgema üle. Seejuures väitis psühhiaater, et kohtualune oli «sündinud vägistajaks» ning võib oma tegusid korrata, kui teda ei ravita.

Austria kriminaalkoodeksi järgi viiakse Josef Fritzl esmalt tavalisse keskvanglasse Viini lähedal ning seal uuritakse lähemalt, kuhu ja millise teraapia alla teda saab saata, selgitati protsessile järgnenud pressikonverentsil ajakirjanikele.

Kohtu pressiesindaja sõnul oleks teoreetiliselt võimalik, et ka sedavõrd rasketes kuritegudes süüdi mõistetu pääseb kunagi uuesti vabadusse.

See eeldab esmalt psühhiaatrilise ravi õnnestumist, et ta võidaks üle viia psühhiaatrilisest asutusest tavavanglasse. Siis oleks võimalik ka see, et eluks ajaks vangi mõistetu pääseb katseajale pärast 15 aasta pikkust karistuse kandmist, kui sellega nõustub kohus.

Eeluurimise ajal hoiti Fritzlit kohalikus St. Pölteni vanglas ning oli ka seal psühhiaatrite uurimise all, Kongi jagas ta aga väidetavalt ühe teise kinnipeetavaga. Mõistagi pole viimase isikut avalikustatud.

Koletu keldrilugu

Fritzl meelitas oma äsja täisealiseks saanud tütre Elisabethi selleks eraldi ehitatud keldriruumidesse 1984. aasta augustis ning hoidis teda seal muust maailmast eraldatuna luku taga kuni 2008. aasta märtsini, mil avalikkus sellest viimaks teada sai.

Teistele inimestele, ka oma abikaasale Rosemariele, väitis mees, et tütar oli pere maha jätnud ja mingi sektiga ühinenud. Austria võime on palju kritiseeritud suutmatuse pärast aru saada, mis tegelikult oli juhtunud. Paarikümne tuhande elanikuga linnakeses ei märgatud austatud elektriinseneri topeltelu veerand sajandit.

Pikkade aastate jooksul vägistas isa keldris tütart tuhandeid kordi ning sigitas talle ka seitse last. Kolm neist ei näinud päevavalgust kuni oma vabastamiseni eelmisel aastal, kolm aga toodi juba imikueas maa peale elama «vanavanemate» juurde ning nad ei teadnud oma ema saatusest midagi.

1996. aastal sündinud kaksikutest poegadest üks aga suri mõne päeva vanusena, kui tal tekkisid hingamisraskused. Haiglasse intsesti-isa last viia ei lubanud. Fritzl põletas enda sõnul hiljem selle surnukeha ahjus. Nüüd mõisteti ta selle hoolimatuse pärast süüdi mõrvas.

Päevavalgele tuli kogu lugu oma hirmsuses alles eelmisel aastal pärast seda, kui intsestist sündinud vanim tütar Kerstin haigestus ning ta viidi haiglasse, kus dokumentideta ja eelneva haigusloota neiu arstides kahtlust äratas.

Prokurör nõudis maksimumkaristust

St. Pölteni maakohtus sel nädalal peetud protsessil nõudis prokurör Christiane Burkheiser maksimaalset karistust - eluaegset vabadusekaotust mõrva eest. Ta hoiatas õigusmõistjaid, et need ei laseks end süüdistatava patukahetsusest haneks tõmmata.

Fritzli advokaat Rudolf Mayer leidis aga, et ükskõik millise karistuse korral tuleks arvestada ka tema kliendi psühholoogilist ebanormaalsust, mis on süüd kergendavaks asjaoluks. Ta kinnitas, et vana mees on murtud ja saab oma süüst nüüd täielikult aru.

«Mul on kogu südamest kahju. Kahjuks ei saa ma nüüd enam midagi muuta,» vastas Fritzl ise vahetult enne seda, kui vandemehed lahkusid saalist, et hakata otsust kaaluma.

Elisabeth käis kohtus kohal

Meediaga suhelnud advokaat kinnitas ka seda, et protsessil viibis teisipäeval kohal ka süüdistatava tütar ise. «See oli šokk,» kinnitas advokaat. «Minu klient sai viimasel minutil aru, et Elisabeth istub seal.»

Tütre videotunnistuste järel kolmapäeval kogu süü üles tunnistanud Fritzl ilmus neljandal päeval kohtusse juba tuttavas hallis ülikonnas ja sinises särgis, lipsustatult, kuid ei varjanud enam oma nägu suurte siniste kaantega mapi taha nagu esimesel kahel hommikul.

Laiemale üldsusele pole praeguseks juba 42-aastast palju kannatanud naist kunagi näidatud. Nii temale kui ka tema lastele on antud uus identiteet ning nende elupaika ei avalikustata, vältimaks meedia tormijooksu. St. Pölteni kohtu esindajad kinnitasid täna pärast protsessi lõppu taas, et nad ei tea, kus Elisabeth Fritzl viibib.