Ashton ja Rasmussen taunisid Aseri mõrvarohvitseri vabastamist

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mees üleeile Budapestis protestimas Ungari valitsuse otsuse vastu anda Aserbaidžaanile välja mõrvar Ramil Safarov.
Mees üleeile Budapestis protestimas Ungari valitsuse otsuse vastu anda Aserbaidžaanile välja mõrvar Ramil Safarov. Foto: SCANPIX

Aserbaidžaan rikkus mõrvas süüdi mõistetud aseri ohvitseri vabastades Ungariga sõlmitud repatrieerimiskokkuleppe tingimusi, ütlesid nii Euroopa Liidu välispoliitikajuht Catherine Ashton kui NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen.

Ashtoni pressiesindaja Maja Kocijančič ütles eile raadiojaamale Vabadus / Vaba Euroopa, et Euroopa Liit kavatseb nõuda Aserbaidžaani valitsuselt selgitusi, miks ta andis armu Ramil Safarovile, kellele määrati Ungaris 2006. aasta eluaegne vangistus Armeenia ohvitseri Gurgen Margarjani tapmise eest Budapestis kaks aastat varem.

Kocijančiči sõnul kujutab Safarovi asi ohtu regionaalsele stabiilsusele.

Pressiesindaja sõnul kavatseb EL seda küsimust lähemalt uurida, ent ta välistas sanktsioonide kehtestamise Aserbaidžaani suhtes.

Muret Safarovi vabastamise pärast väljendas ka NATO peasekretär.

«Olen sügavalt mures Aserbaidžaani otsuse pärast anda armu ohvitser Safarovile. See, mille ta toime pani, on hirmus kuritegu, ning temast ei tasu kangelast teha,» kirjutas Rasmussen oma blogis.

Aserbaidžaani leitnant Ramil Safarov tappis Armeenia leitnandi Gurgen Margarjani une pealt kirve ja noaga 2004. aastal Budapesti sõjaväeakadeemias, kus mõlemad osalesid NATO rahupartnerlusprogrammi raames korraldatud inglise keele kursustel. Ungari politsei iseloomustas tollal mõrva kui iseäranis julma.

Budapesti linnakohus mõistis Safarovi 2006. aastal eluks ajaks vangi ilma õiguseta amnestiale 30 aasta jooksul. Safarovi kaitse väitis kohtus, et too oli kaotanud mitu lähedast Mägi-Karabahhi konfliktis ning et Margarjan olevat solvanud Aserbaidžaani riiki.

Ungari soostus Safarovi välja andma pärast Aserbaidžaani justiitsministeeriumi kinnitust, et mõrvar jätkab karistuse kandmist kodumaal.

Aserbaidžaani president Ilham Alijev andis 35-aastasele Safarovile armu viivitamatult pärast tema kodumaale naasmist, mispeale Armeenias vallandusid massilised protestid.

Armeenia katkestas reedel Ungariga diplomaatilised suhted ja kõik ametlikud sidemed.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles