USA senaator soovitab pingetest hoolimata Venemaaga tööd teha

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Oliver Tiks
Copy
USA riigisekretäriks tõusnud Hillary Clinton (keskel) seismas kõrvutu senati väliskomisjoni esimehe, demokraat John Kerry (paremal) ja juhtiva vabariiklase Richard Lugari (vasakul) vahel.
USA riigisekretäriks tõusnud Hillary Clinton (keskel) seismas kõrvutu senati väliskomisjoni esimehe, demokraat John Kerry (paremal) ja juhtiva vabariiklase Richard Lugari (vasakul) vahel. Foto: AP / Scanpix

USA senati mõjukas liige, juhtiv vabariiklane väliskomisjonis Richard Lugar hoiatas täna, et suhted Venemaaga jäävad veel mõneks ajaks pingestatuks, kuid sellegipoolest peaks tegema kiireid pingutusi tuumaalase koostöö edendamiseks.


Lugar viitas detsembris aeguvale strateegilise relvastuse piiramise leppe START kontrollrežiimile, vahendas AFP. «USA-Vene strateegiliste suhete alus on vähem kui üheksa kuu pärast kokkuvarisemise ohus,» tõdes Lugar oma avalduses.

1991. aastal sõlmitud START-lepe kohustas Moskvat ja Washingtoni kärpima oma strateegilise relvastuse arsenali, piirama nii kontinentidevaheliste rakettide kui ka lõhkepeade arvu.

«Me peame prioriteedid hoolikalt paika panema. STARTi kontrollrežiimi kindlustamine peab olema esmane fookus,» toonitas senaator, kui ülemkoja väliskomisjon alustas arutelu USA-Vene suhete ülessulatamiseks tehtavate pingutuste üle.

USA demokraadist riigisekretär Hillary Clinton ütles hiljuti pärast Vene välisministri Sergei Lavroviga kohtumist, et mõlemad pooled nõustusid pidama tähtsa lepingu ueendamist «kõrgeimaks prioriteediks».

Ameeriklaste poolelt tuumarelvastuse piiramise programmi juhtivate väljatöötajate hulka kuulunud Lugar hoiatas aga liigsete ootuste eest võtmeküsimustes koostöö saavutamiseks.

«Me peaksime tunnistama, et USA-Vene suhted on ilmselt veel mõnda aega pingestatud,» märkis Indiana senaator, kes on vabariiklaste juhtiv hääletoru välispoliitika alal. «Me peaksime olema realistlikud koostöö väljavaadete hindamisel.»

Lugari sõnul põhjustab üleilmne majanduskriis Venemaale praegu «tõsiseid kannatusi» ja «see võiks kasvatada stiimulit kostööle» võtmeküsimustes, nagu Iraani tuumaprogramm, Põhja-Korea või sõda Afganistanis.

Moskva viimased sammud neis küsimustes aga siiski «näidanud refleksiivset vastuseisu USA positsioonidele, isegi kui meil on olulisi huvide ühtivusi», hoiatas senaator. «Selles kontekstis peaksime me hoiduma pendeldamisest liigsete ootuste ja tõsise pettumuse vahel.»

Lugar süüdistas Moskvat taas energiaekspordi kasutamises «poliitilise relvana» ning viitas sellele, et Venemaa sõda Gruusias näitas «agressiivsust, mis on muutnud põhjapanevad läbirääkimised regionaalsetest probleemidest ebapraktiliseks».

Senaator leidis samas, et uut koostööd tuuma-, keemia- ja bioloogiliste relvade leviku piiramisel tuleb otsida enne järgmisel aastal toimuvat tuumarelvastuse piiramise leppe konverentsi.

USA seadusandja kutsus seejuures taas üles looma «rahvusvahelist tuumakütuse panka», mis pakuks odavat tuumakütust neile riikidele, mis jätavad eksperimendid uraani rikastamise ja töötlemisega.

Moskvale pakub aga praegu enim pinget ameeriklaste plaanitava raketikilbi rajamine Euroopa idapoolsesse ossa, mis sealsete poliitikute hinnangul on ohuks Venemaa julgeolekule, ehkki Washington väidab, et see on suunatud eeskätt Iraani vastu.

Vene välisministeeriumi pressiesindaja Andrei Nesterenko ütles täna ajakirjanikele, et praegu nähakse «kõiki võimalusi» kokkuleppe saavutamiseks Ameerika Ühendriikidega selles küsimuses, mis viimased paar aastat on pingeid kahe suurriigi vahel tekitanud.

USA presidendi vahetumine on aga tekitanud uusi võimalusi dialoogi jätkamiseks, kuna uus demokraadist riigipea Barack Obama on lubanud oma vabariiklasest eelkäija George W. Bushi otsused üle vaadata. Obama võib meedia andmetel oma esimesele visiidile Venemaale minna juuli alguses.

Tagasi üles