/nginx/o/2012/03/12/1007664t1hc093.jpg)
Leedu president Dalia Grybauskaitė ei soovinud avaldada enda arvamust kohtuotsuse kohta, mis keelab 2004. aastal riigipea kohalt tagandatud Rolandas Paksasel parlamenti kandideerida.
Grybauskaitė ei soovinud Paksase kohtuotsust kommenteerida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Presidendina saan ma vaid öelda, et ma ei kommenteeri konstitutsioonikohtu otsuseid, neid tuleb täita. Ma jätan oma isikliku arvamuse endale,» märkis Grybauskaitė uudisteagentuuri BNS vahendusel.
Leedu põhiseaduskohus nimetas üleeile põhiseadusvastaseks seaduse, mis võimaldanuks Paksasel oktoobrikuistel üldvalimistel parlamenti kandideerida. Paksas on lubanud pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtu poole.
Möödunud aastal oli sama Euroopa Inimõiguste Kohus aga tunnistanud õigusvastaseks Leedus varem kehtinud korra, mille järgi ametivannet rikkunud isik – president, parlamendiliige või kohtunik – enam valimistel kandideerida ei saanud.
22. märtsil võttis Leedu parlament vastu seadusemuudatused, mis võimaldavad ametist tagandatul neli aastat hiljem uuesti parlamenti pürgida. Aprillis allkirjastas vastava seaduse ka Leedu president Grybauskaitė.
Põhiseaduskohtu hinnangul on see aga vastuolus põhiseadusega, kuna konstitutsiooni järgi ei saa ametivannet rikkunud isik enam kunagi asuda tööle ametis, mis nõuab põhiseadusliku vande andmist.
Esimese nüüdisaegse Euroopa riigipeana ametist tagandatud Paksas, kes praegu töötab Euroopa Parlamendis, avaldas soovi kodumaale naasta ja kandideerida erakonna Kord ja Õiglus ridades Leedu parlamenti.
2003. aasta presidendivalimised võitnud Paksast tabasid riigipeaametis süüdistused kahtlastes sidemetes Venemaaga. Riigipead süüdistati selles, et ta andis lennundusfirma Avia Baltika presidendile Juri Borissovile dekreediga Leedu kodakondsuse.
Borissov oli Paksase valimiskampaania tarbeks annetanud 400 000 USA dollarit. Hiljem tunnistas Leedu konstitutsioonikohus Borissovile kodakondsuse andnud dekreedi põhiseadusvastaseks.
2004. aasta algul alustas parlament Paksase tagandamist. Sama aasta 31. märtsil tunnistas konstitutsioonikohus Paksase põhiseaduse ja ametivande rikkumises süüdi. 6. aprillil taandas seim riigipea ametist, leides, et ta on süüdi Borissovi juhtumit puudutava salastatud uurimisinfo lekitamises, sobimatult andnud Borissovile kodakondsuse ja sekkunud erastamistehingusse.