/nginx/o/2012/09/09/1308108t1h1578.jpg)
Soomes tegutsevad taskuvargad sooritavad lühikese aja jooksul võimalikult palju kuritegusid ja lahkuvad seejärel kiiresti riigist.
Taskuvargustest Soomes on saanud professionaalide ala
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei registreeris selle aasta esimese seitsme kuuga ligi 4700 taskuvargust juba ainuüksi Helsingis, vahendas iltalehti.fi. See tähendab, et päevas sooritati enam kui 20 vargust.
Näppamine pole sugugi «väike äri», kuna aastas ulatub pikanäpumeeste tekitatud kahju üksnes Soome pealinnas ligikaudu 1,8 miljoni euroni.
Viimasel ajal on politseinikud märganud, et vargad aktiviseeruvad nädalalõppudel kesklinna restoranides ja teistes söögikohtades. «Varaste tegutsemine on hästi planeeritud ja professionaalne,» kommenteeris komissar Juha Laaksonen Helsingi politseist ajalehele Iltalehti.
Kriminaalide oskused on lihvitud tipptasemele, nad mõtlevad ohvrite rahakottide omastamiseks välja pidevalt uusi «nippe».
Vargad tegutsevad gruppides, nad kasutavad ära suuri rahvahulki ja ummikuid. Nende taktikasse kuulub saagi kiire edasiandmine. Nii toimetatakse näiteks näpatud rahakotti käest kätte edasi nagu veega ämbrit tulekahju kustutustöödel.
Taskuvargad vägivalda üldjuhul ei kasuta, vaid nad üritavad tegutseda võimalikult märkamatult. «Kurjategijate professionaalsusest räägib see, et ohvril võib minna väga kaua aega, kuni ta lõpuks märkab, et on langenud kuriteo ohvriks,» rääkis komissar Laaksonen.