/nginx/o/2012/09/10/1309882t1h64c3.jpg)
Selle aasta jaanuaris Itaalias Giglio saare juures karidele sõitnud ristlusaluse Costa Concordia musta kasti lindistused paljastasid sellise informatsiooni, mis seab kahtluse alla laevafirma Costa Cruises õnnetusversiooni.
Musta kasti lindistused paljastasid uusi fakte Costa Concordia õnnetuse kohta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väljaanne La Stampa avaldas, mida sisaldavad musta kasti lindistused. Lindistusi käsitletakse sel nädalal kohtus.
Lindistustel olevat, et meeskond teadis juba reisi alguses, et nad peavad reklaami huvides sõitma Giglio saare lähedalt. Käsk selleks tuli laevafirma juhtkonnalt, kuigi firma on seda eitanud.
Costa Concordia kapten Francesco Schettino teatas meeskonna osale liikmetele juhtnööridest kohe, kui laev oli lahkunud Civitavecchia sadamast.
Lindistuselt olevat kuulda, kuidas üheksa minutit pärast sadamast väljumist küsis laeva kartograaf esimeselt tüürimehelt, kas teised meeskonnaliikmed on ohtlikust saarele lähenemisest teadlikud. Esimene tüürimees ei vastanud sellele küsimusele ja paar tundi hiljem sõitis laev karile.
«Püha taevas, millega ma olen hakkama saanud,» olevat kapten Schettino siis hüüdnud.
Pärast karilesõitu tuli valede laviin. Keset kaost helistas kapten Costa Cruises hädaolukorra koordinaatorile Roberto Ferrarinile.
«Roberto, olen suures jamas. Mulle anti käsk sõita Giglio saarest väga lähedalt mööda ja ma püüdsin seda teha, kuid ei õnnestunud,» olevat Schettino öelnud Ferrarinile.
Laevafirma Costa Cruises eitab, et ta oleks sellist käsku andnud ning kapten langetas ohtliku saarele lähenemise kohta otsuse ise.
Costa Concordia õnnetuses hukkus 32 inimest. Pardal oli 3200 reisijat ja 1000 meeskonnaliiget.