Kariņš: tähtis on aus konkurents

Evelyn Kaldoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Repro

Vaadake Microsofti juhtumit – see võttis küll pea kümme aastat aega, aga lõpuks EL võitis ning Microsoft peab sadu miljoneid eurosid trahvi maksma ja oma käitumist muutma, toob europarlamendi lätlasest saadik Krišjānis Kariņš näite, mis tema sõnul tõestab, et lõpuks kannab ka möödunud nädalal alanud Euroopa Komisjoni uurimine Gazpromi osas vilja.


Täna läheb europarlamendis hääletusele Kariņši raport ELi riikide energiakokkulepetest kolmandate maadega. Ta taotleb heakskiitu otsusele rajada teabevahetussüsteem, kus Euroopa Komisjon saaks õiguse kontrollida ELi liikmesmaade energialepinguid kolmandate riikidega ning energiakõnelustes tuge vajavad liikmed võiksid endale komisjoni esindajad alati laua taha appi kutsuda.

Mis on teie raporti eesmärk?

Põhiline eesmärk on astuda esimesed sammud ELi ühise energiapoliitika suunas.
Mitte ainult Balti riigid, vaid terve EL on energia osas suures sõltuvuses impordist. 80 protsenti naftast, rohkem kui 60 protsenti gaasist imporditakse. Gaasi puhul see näitaja kasvab kiiresti veelgi, eriti tänu Saksamaa loobumisele tuumaenergiast.

Ja kahjuks peab iga ELi liige energiat pakkuvate kolmandate riikidega üksi läbirääkimisi selle üle, millistel tingimustel neile naftat ja gaasi müüakse, eriti gaasi puhul, millel on fikseeritud infrastruktuur ja piiratud võimalused impordiks. ELi tarbijad jätab see selgelt ebasoodsasse olukorda, sest me ei saa parimat hinda, sest meil pole koordineerimist ja kollektiivset kauplemisjõudu.

See otsus oleks esimene samm selle suunas, millest lõpuks saaks kollektiivne kauplemispositsioon. Parlament tahtis palju jõulisemat seadust kui see, mille pani ette Euroopa Komisjon, kuid kolmepoolsetelt läbirääkimistelt liidunõukoguga tuli meile hääletamiseks mõnevõrra lahjendatud versioon.

Mis välja võeti?

Parlament tahtis, et Euroopa Komisjoni osalus oleks kohustuslik kõigis tulevastes läbirääkimistes. Sai aga selle, et enne riiklikul tasemel ratifitseerimist saab komisjon kõigile lepingutele pilgu peale heita.

Loomulikult on sellel seadusel ka teine eesmärk: see, et kõik ELi maade poolt sõlmitud valitsustevahelised energiakokkulepped oleksid ka vastavuses ELi seadustega. Mitte ainult ei jää paljud tarbijad tänu kauplemisvõimaluste puudumisele ilma parimast võimalikust hinnast, vaid on täiesti tõenäoline, et mõned neist valitsustevahelistest lepingutest rikuvad ELi seadusi.

Kui see seadus jõustub, saab komisjon õiguse vaadata üle kõik juba olemasolevad valitsustevahelised energialepped ja analüüsida, kas ELi seadusi täidetakse või mitte.

Minu arvates pole juhuslik, et just möödunud nädalal alustas komisjon Gazpromi-uurimist. Gazprom on üks suurimaid ELi energiatarnijatest ning kaheksa riigi – mitte ainult Baltimaade, vaid ülejäänud suuresti Gazpromi gaasist sõltuvate Ida-Euroopa riikide – osas alustati uurimist.
Komisjon uurib, kas Gazprom on üritanud kasutada oma domineerivat positsiooni konkurentsireeglite rikkumiseks.

Usute te, et see uurimine võiks midagi märkimisväärselt muuta? Skeptikud ütlevad, et Saksamaa saab Venemaalt niikuinii teistest märksa parema hinna ka edaspidi.

Baltimaade peamine eesmärk peaks olema ühise LNG-terminali osas kokkuleppele jõudmine, et meil oleks konkureeriv varustussüsteem.

Kui te vaatate Euroopa energiavarude kaardilt Gazpromi gaasihinda, siis see erineb riigiti märkimisväärselt. Saksamaa hind on tunduvalt madalam kui Baltimaades, kuid Baltimaadest isegi kallimat hinda maksavad Rumeenia ja Bulgaaria. Hind, mida Gazprom oma tootele küsib, sõltub märkimisväärselt konkurentsi tasemest. Saksamaa, kellel on alternatiive, saab märkimisväärselt parema tehingu.

Gazpromi gaas on hea energiaallikas võrreldes kivisöega. Võrreldes biomassiga on majapidamistel gaasi märksa lihtsam kasutada: kui sul on gaas, siis sa lihtsalt keerad kraani lahti, biomassi puhul pead sa seda kusagil ladustama ja kasutamise järel koristama. Kui torud on paigas, siis on maagaas suhteliselt puhas ja lihtsasti kasutatav energiaallikas.

Probleem on aga monopolis. Meie ees oleva ettepaneku eesmärk on nõrgestada monopoli. Gazprom võib olla vaid esimene, kes selles vallas uurimise alla sattus.

Skeptikud, kes ütlevad, et Saksamaa ja Venemaa saavad niikuinii omavahel kaubale, unustavad minu arvates, et Gazprom ei ole halb energiatarnija. Probleem on selles, et mitte keegi – sõltumata sellest, kust ta tuleb – ei tohi rikkuda ELi seadusi ja jääda edasi konkurentsi. See on küsimus, mis komisjoni huvitab. Ja see on valdkond, millealast seadusandlust me parlamendis tugevdada üritame.

Kui palju võib ebavõrdsetes gaasilepetes süüdistada osalisi EList? Gazprom on ju vaid üks lepete osapool.

Süüdistada ei saa osalisi. Meie riikide puhul tuleb süüdistada ajalugu. Meid okupeeris NSVL, kes ehitas gaasiinfrastruktuuri, mis oli omavahel üle liidu tihedalt seotud ja meie olime osa sellest. Nüüd on Euroopas teistsugune liit ning teatud mõttes üritab EL korrata sedasama energiaühenduste ehitamist, aga täiesti teistsuguse eesmärgiga. ELi energiaühenduste eesmärk on võimaldada konkurentsi, Moskva energiaühenduste eesmärk oli kontrollida.

Baltimaades oleme vanast süsteemist lahtimurdmise ja uuega liitumise protsessis. Elektri puhul hakkab see juba toimima ja hinnad langevad, sest klientide pärast võisteldakse.

Meil pole seda võimalust gaasiga, meil on selleks vaja infrastruktuuri. Kuid seadusandlus, mille üle täna (eile – toim) õhtul arutletakse ja mis homme (täna – toim) läheb hääletusele, on tegelikult konkreetne samm ELi ühise energiapoliitika loomiseni.

Huvitav on see, et parlamendis pole meil erimeelsusi mitte selle üle, kas me vajame sellist seadusandlust või mitte, debatt on selle üle, kas parlamendile on praegune kompromiss [ELi Nõukogu ja komisjoniga] vastuvõetav või nõuab parlament jõulisemat teksti. See on ainus küsimus parlamendis.

Nõukogus on raskuseks see, et suurem osa riikidest ilmselgelt ei taha üldse seda seadusandlust, isegi mitte nõrgana. Aga nad aktsepteerisid mõnevõrra nõrgendatud versiooni sellest seadusest.

Meie riigid peaksid ju küll vägagi huvitatud olema.

Meie riigid toetavad seda. Soome ja Poola toetavad ka seda. Aga lääne poolde jäävad suuremad ja rahvarohkemad riigid ei paista nii toetavad olevat.

Ma usun, et poliitika on tegutsemine ihaldusväärse saavutamiseks, aktsepteerides samas võimalikku. Alati peab jätkama töötamist soovitava suunas, kuid teel sinnapoole tuleb aktsepteerida võimalikku.

Kui parlament suudab aktsepteerida seda varianti, milles me nõukoguga kokkuleppele jõudsime, siis on meil alus seadusandlusele, mida tuleb aja jooksul kindlasti parandada. Aga kui sul on juba seadus olemas, siis on seda võimalik parandada.

Millal loodate näha loodava uue seadusandluse esimesi vilju?

Ajalises mõttes on raske öelda. Selle seaduse järgi peaksid komisjoni kontrollimisele minema kõik praegused valitsustevahelised energialepped, mida on umbes 60. Ma ei oska öelda, kui kaua see füüsiliselt aega võtaks. Tulevased lepingud peaksid minema komisjonis kontrollimisele juba enne ratifitseerimist.

Baltimaade jaoks on probleem selles, et meil ei ole valitsustevahelisi gaasilepinguid. Meil sõlmivad kokkuleppeid ettevõtted, sest näiteks Latvijas Gāze on Gazpromi kontrolli all ehk ta sõlmib siis kokkuleppe iseendaga. Valitsust ei kaasata, sest Gazprom ei näe riski, sest Läti gaasifirma on tema kontrolli all.

Ainult Baltimaades on energiaettevõtted otseselt Gazpromi omad. Teistes riikides on need firmad kohalike või rahvusvaheliste omanike omad ning Gazprom tahab, et valitsus osaleks kokkuleppe sõlmimises, sest nad tahavad kindlustada, et leppel oleks kindel garantii.

ELi seaduste eesmärk on kindlustada aus konkurents. Pole tähtis, kellele energiafirmad kuuluvad või kus energiaallikas asub. Palju olulisem on konkurents.

Gazprom on Euroopale väga usaldusväärne ja Baltimaadele oluline tarnija. Meil poleks mõtet seada oma eesmärgiks Gazpromilt gaasi mitteostmine. Me tahame neilt gaasi osta. Kuid me tahame, et Balti turul oleks konkurents, et meil oleks hinnastabiilsus.

Meie või teie riigis võivad tulla 10-, 15- või isegi 20-protsendilised hinnatõusud, mis lihtsalt juhtuvad. Ja meie ainus alternatiiv oleks gaasi mitte osta, mis tähendaks talvel külmetamist. Ja see on halb variant. Mistap me vajame konkurentsi, mis hoiaks ka hinna madalamana.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles