/nginx/o/2008/12/04/100846t1heb7d.jpg)
Eesti juurtega soome kirjanik Sofi Oksanen ja endine parlamendiliige Jutta Zilliacus ootavad Soome omaaegselt presidendilt Mauno Koivistolt andekspalumist oma seisukohtade eest Eesti taasiseseisvumise ajal.
Oksanen soovitab Koivistol eestlastelt andeks paluda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koivisto suhtus Eesti iseseisvumisse kibedalt, mida lõunanaabrite juures endiselt mäletatakse. Koivisto viis ellu ametlikku liini, mille järgi Soome oli tunnustanud Baltimaade liitmise Nõukogude Liidu koosseisu, kirjutas täna hommikul
.
«Kui venelased paluvad oma tegude eest andeks, siis miks ei võiks Koivistogi seda teha,» arvas Zilliacus, kes oli eduskunta liige 1970. ja 1980. aastatel. «Ta on mu hea sõber. Inimesed võiksid neist aegadest oma tegude eest muudelgi puhkudel andeks paluda.»
Oksanen küll otsesõnu ei nõua kunagiselt presidendilt vabanduse palumist, kuid tema arvates oleks see kaunis diplomaatiline žest riigimehelt, mille algatus peaks tulema presidendilt endalt. Ta arvas, et ka Eestis osataks andeks palumist hinnata.
Eesti juurtega on nii Zilliacus kui ka Finlandia kirjanduspreemia mullu võitnud Oksanen, esimesel olid eestlased mõlemad vanemad, teisel on eestlane ema.
Eeskätt just noorem naine on näinud tõsiseid auke Soome ajaloos, mis puudutavad näiteks seda, et riik on palunud andeks juutide loovutamise pärast natsi-Saksamaale, aga mitte inimeste üleandmise pärast Nõukogude Liidule.
Oksanen tõstatas sel nädalal ka peaminister Matti Vanhaneni mineviku seisukohtade küsimuse, viidates tolle ammusele kolumnile Suomenmaa ajalehes 1985. aastast. Vanhanen noomis selles ajakirjanikuna meeleavaldajaid, kes toetasid Eesti iseseisvumist.