/nginx/o/2009/03/21/152007t1hab06.jpg)
Vene Föderatsiooni välisminister Sergei Lavrov tegi täna sõnades maatasa Euroopa Liidu uue idapartnerlusprogrammi kuuele endise Nõukogude Liidu riigile, millele ta viitas kui katsele luua regioonis euroliidu mõjusfääri.
Lavrov nahutas ELi idapartnerlust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meid süüdistatakse soovis omada mõjusfääre. Mis asi on «idapartnerlus»? Kas see on mõjusfäär, kuhu kuulub Valgevene?» küsis Lavrov, kes istus ELi välis- ja julgeolekupoliitika juhi Javier Solana kõrval, vahendas AFP.
ELi liidrid andsid reedel oma heakskiidu uuele partnerlusele, mis võimaldab blokil suurendada sadade miljonite eurode võrra toetust Armeeniale, Aserbaidžaanile, Gruusiale, Moldovale ja Ukrainale, samuti võimalik, et ka Valgevenele.
«Meie unistus on teoks saanud, me olime suutelised võtma vastu idapartnerluse,» kiitis euroliidu praeguse eesistujamaa Tšehhi välisminister Karel Schwarzenberg
ELi idapartnerlusprogrammi on tugevalt toetanud Poola ja Rootsi ning selle eesmärgiks nimetatakse demokraatlike reformide ja majanduse arendamist kuues euroliidu naabruses asuvas riigis. Lukašenka kutsumine sellesse klubisse on veel küsimärgi all.
See sõltub tema ja tema riigi valitsuse käitumisest lähinädalatel, kuid Valgevene peaks olema idapartnerluses, tähendas eile Schwarzenberg.
Esmaspäeval otsustasid bloki välisministrid ka mitte jõustada viisakeeldu Valgevene liidrile Aljaksandr Lukašenkale ning tema lähemale ringkonnale, lootes sellega julgustada riiki suuremate demokraatlike reformide teele ning nõrgendada Venemaa mõju naabri üle.
Lavrov võttis täna eraldi kritiseerimiseks sihikule just Tšehhi ministri sõnad.
«Kui minu hea sõber Karel Schwarzenberg avalikult teatab, et kui Valgevene tunnustab Abhaasiat ja Lõuna-Osseetiat, siis võib ta unustada «idapartnerluse», siis kas see on väljapressimine või toimib nii demokraatia?»
Moskvale on kahe kvaasiriigikese maailmaareenile surumine südameasjaks saanud eriti pärast mullust augustisõda Gruusia vastu. Abhaasiat ja Lõuna-Osseetiata metlikult tunnustama üritatakse veenda ka rohkem või vähem oma mõju all olevaid teisi riike ja liitlasi.
«Pärast selliseid avaldusi on meil küsimusi,» jätkas Lavrov oma euroliidu kolleegide sarjamist. «Kas see on riikide tõmbamiseks eemale otsustest, mida nad peaksid tegema vabalt.»
Solana lükkas tagasi uue julgeolekuarhitektuuri plaanid
ELi välis- ja julgeolekupoliitika juht Javier Solana tõrjus täna omakorda Venemaa üleskutseid «uue julgeolekuarhitektuuri» loomiseks Euroopas. NATO peasekretärina minevikus töötanud Solana sõnul piisab selleks täiesti juba praegustest institutsioonidest nagu NATO-Vene Nõukogu.
«Euroopa julgeolekul on kavad, organisatsioonid, struktuurid ja need töötavad korralikult,» rõhutas ta. Nende lõhkumiseks pole tema sõnul «suurt vajadust».
Lavrovi aga väitis, et praegu on Euroopa julgeolek üles ehitatud vaid nende organisatsioonide ümber, mis põhimõtteliselt hoolitsevad vaid enda eest ja välistavad mitteliikmed.
«Neid huvitab vaid klubide või organisatsioonide julgeolek,» tähendas ta, viidates ka Euroopa Liidule ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile. «Me tahame muuta seda olukorda.»
Vene välisministri sõnul tegutsevad ühed riigid poliitiliste printsiipide baasil, samas kui teistel on siduvad seadused, mistõttu kutsus ta looma julgeolekustandardite nimekirja, mida austaksid kõik üheselt.
NATO riigid vaatavad selliste ettepanekute peale üsna jahedalt, sest tavaliselt nähakse neis vaid vana Külma sõja aegse vastase plaani kuue aastakümne eest Moskva mõju leviku vastu loodud sõjalise alliansi lõhkumiseks.