Kremli-meelse noorteliikumine Naši on sunnitud ära jätma pressikonverentsi, mis pidi toimuma Soome pealinna keskel asuvas Finlandia kontserdi- ja kongressikeskuses.
Putini-noorte pressiüritus Helsingis jäeti ruumita
Pressikonverentsi korraldanud skandaalne dotsent Johan Bäckman väitis reede õhtul meediale, et kompleksi juhtkond tühistas ruumide kasutamiseks tehtud broneeringu, avaldamata selle põhjuseid, vahendas Iltalehti.
Korraldajad süüdistavad keskuse juhtkonda nüüd sõnavabaduse piiramises.
Naši teatas pressikonverentsi korraldamisest suures rahvuskeskuses kolmapäeval kommunistide Kominforn-portaali vahendusel. Finlandia-talos pidid esinema teiste seas liikumise komissarid ja muud liidrid. Sinna kutsuti ka Vene rahvaesindajaid.
Putini-noorteks nimetatud našistid kavatsevad esmaspäeval korraldada Helsingis meeleavalduse Eesti suursaatkonna vastu, sest neile ei meeldi linnas algav seminar, mis käsitleb Nõukogude kuritegusid Eestis.
Naši ja teiste nn antifašistide hinnangul on see üritus Venemaa vastu suunatud ja ülistab natsismi. Samuti ärritab neid uue nädala alguses esitletav kogumik küüditamisest ja repressioonidest.
Iltalehti teatas eile, et juba plaanitakse ka vastumeeleavaldust Vene noorteliikumisele, mida korraldab eurovalimistel konservatiivse Koonderakonna nimekirjas kandideeriv Kai Pöntinen ning temagi tahab enda sõnul kaitsta sõnavabadust.
«Minu meelest on häiriv, et sealt piiri tagant lükatakse käima aktsioon, mis võtab sõna selles, mida Soomes tohib rääkida ja kirjutada. See on kõige raskem sekkumine teise maa siseasjadesse,» tõdes ta, viidates vene noorteliikumise arvamusavaldustele.
Eesti saatkond korraldab esmaspäeval Helsingis koostöös Läti ja Leedu saatkondade, kirjastusega WSOY ning Soome Audiovisuaalarhiiviga ajalooseminari «Hirm müüri taga», mis on pühendatud 60 aasta möödumisele märtsiküüditamisest ja 20 möödumisele raudse eesriide ja Berliini müüri langemisest.
Lisaks esitletakse samal päeval kirjanike ja kolumnistide Imbi Paju ja Sofi Oksaneni koostatud soomekeelne artiklikogumik «Kõige taga oli hirm,» teatas eelmisel nädalal välisministeerium.
«See on raamat hinnast, mille Eesti pidi maksma inimkonna kõige vägivaldsema utoopia elluviimise eest, sellest, kuidas Eesti kaotas oma ajaloo ja siis selle tagasi sai,» kirjutatakse kogumiku väljaandnud kirjastuse WSOY pressiteates.
Kogumikus «Kõige taga oli hirm» räägitakse raudse eesriide tagusest olukorrast okupatsiooniaegses Eestis ja teistes Balti riikides ning otsitakse vastust küsimustele, kas KGB suutis lääne ajalookäsitlusi kallutada; miks nõukogude terrori ohvrid oma läbielamistest avalikult rääkida ei saanud ja mis on olnud selle tagajärjed; kuidas inimesed on saanud hakkama hirmu, diskrimineerimise ja propaganda najal toimivas süsteemis.