Vene välisministeerium kritiseerib erakooliseaduse muutmiskava

Vene välisministeeriumi hoone (keskel torniga) Moskvas Foto: SCANPIX

Vene välisministeeriumi pressiesindaja Aleksandr Lukaševitš kritiseeris teravalt riigikogu plaani asuda muutma erakooliseadust, mis piirab õpetamist rahvusvähemuste keeles.

Lukaševitši sõnul on toimuv järjekordne tõestus, et Eesti võimud soovivad likvideerida rahvusvähemuste võimalusi emakeelsele haridusele piirkondades, kus on suur rahvusvähemuste kogukond, edastas Interfax.

Riigikogu otsustas 13. septembril muutma erakooliseadust, kuna kehtiv seadus võimaldab luua avalikule võimule kuuluvaid võõrkeelse õppega eragümnaasiume, ning seega puudub õiguskantsleri hinnangul riigil kontroll eestikeelse gümnaasiumihariduse kättesaadavuse üle.

Õiguskantsleri ettepanekut erakooliseaduse põhiseadusega kooskõlla viimise kohta toetas riigikogu pressitalituse teatel 44 saadikut ning selle vastu oli 20 saadikut.

Õiguskantsler Indrek Teder juhtis oma ettepanekus riigikogu tähelepanu sellele, et avalikule võimule kuuluvas eragümnaasiumis eestikeelse õpetuse asemel muus keeles hariduse andmine pole põhiseaduspärane, kui eelnevalt on kontrollimata, kas võõrkeelse hariduse andmisel on tagatud igaühe õigus saada eestikeelset õpetust.

Teder viitas Tallinna ja Narva linnavolikogu kavale viia osa munitsipaalkoole eraõiguslikule alusele, mis võimaldab neil õiguskantsleri hinnangul valitsuse ostust ja seadusandja tahet eirata ning pakkuda kohalikele elanikele gümnaasiumiõpet vabalt valitud keeles ning õpetada eesti keelt vaid võõrkeelena.

Teder märkis, et avalikule võimule kuuluvas erakoolis muukeelse õpetuse andmise vabaduse piiramine ei takista kellegi isiklikke valikuid saada õpetust muus keeles avalikule võimule mitte kuuluvas erakoolis.

Õiguskantsleri ettepanekut toetasid nii põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste kui ka kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas, kes esitasid komisjonide seisukoha.

Kultuurikomisjonile tehti ülesandeks algatada eelnõu seaduse muutmiseks.