USAID lahkub Kremli nõudel Venemaalt

Vaade Moskva Kremlile. Foto: SCANPIX

Ameerika Ühendriigid teatasid eile, et lõpetavad Kremli nõudmisel oma abiorganisatsiooni USAID tegevuse Venemaal, mis on veel üheks märguandeks Moskva ja Washingtoni vahel pingestunud suhetest.

Alates Nõukogude Liidu kokkuvarisemisest on USA rahvusvaheline arenguagentuur (USAID) kulutanud Venemaal erinevatele projektidele, mille eesmärgiks on inimõiguste edendamine ja kodanikuühiskonna toetamine, 2,7 miljardit dollarit.

Iga-aastane umbes 50 miljoni dollari suurune eelarve aitas muu hulgas rahastada võitlust aidsi ja tuberkuloosiga, kaitsta loodust ning võidelda inimkaubitsemisega.

Moskva otsusest lõpetada USAID-i tegevus teatas Ühendriikide välisministeeriumi pressiesindaja Victoria Nuland, kinnitades, et USA on «äärmiselt uhke selle üle, mida abiorganisatsioonil on õnnestunud viimase 20 aastaga Venemaal saavutada».

Ta kinnitas, et ehkki abiorganisatsiooni füüsiline kohalolek Venemaal on lõppenud, loodavad Ühendriigid endiselt toetada demokraatiat, inimõigusi ning jõulisema kodanikuühiskonna arengut Venemaal.

Venemaa teatas programmide lõpetamisest USA-le 12. septembril. Nuland ei kommenteerinud lähemalt Moskva otsust, osutades vaid, et «nad tunnevad, et nad ei vaja seda enam».

Sidemed endiste külma sõja aegsete vaenlaste vahel on halvenenud alates 2009. aastast, mil USA president Barack Obama üritas riikidevahelisi suhteid «taaskäivitada».

Üks USA ametnik ütles AFP-le, et välisminister Hillary Clintonit teavitati Moskva otsusest, kui ta väisas Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostöö (APEC) tippkohtumist sel kuul Vladivostokis.

Clinton kirjutas oma Vene kolleegile Sergei Lavrovile otsust puudutava kirja, mis edastati eile, lisas allikas, läkituse sisu paljastamata.

USA valitsusametniku sõnul töötab USAIDi programmides Moskvas 13 välisriikide ning umbes 60 Venemaa kodanikku.

Arvatakse, et Venemaal mullu detsembris toimunud üldvalimiste rikkumisi paljastanud valimisvaatlusele keskenduv ühendus Golos sai poole oma rahast USAIDilt. Kui rahastamine lõpeb, võib organisatsiooni ees oodata ähmane tulevik.

Nuland ei öelnud, millal abiorganisatsioon täielikult Venemaalt lahkub. Tema sõnul soovitakse olemasolevad programmid «vastutustundlikult lõpetada». See näeb ette ka viiside otsimist, mis võimaldaksid jätkata koostööd Venemaa valitsusväliste organisatsioonidega, et kindlustada programmide jätkumine, «millest sõltub suur osa venemaalasi».

Viimastel kuudel, pärast naasmist Kremlisse on president Vladimir Putin Washingtoni teravalt kritiseerinud, süüdistades seda Venemaa valitsusväliste organisatsioonide rahastamise kaudu rahutustele ässitamises.

Välismaalt raha saavad ning poliitikas osalevad Venemaa vabaühendused peavad uue seadusandluse alusel end registreerima «välismaiste agentidena», mis õõnestab tõenäoliselt nende usaldusväärsust venemaalaste silmis. Teine seadus tõstis järsult trahvisummasid, mida tuleb tasuda võimude loata toimuvates meeleavaldustes osalemise eest. Riigitelevisioon on mustanud riigi ainsat sõltumatut valimisvaatlusele pühendunud ühendust.

Putin ja tema lähikond on pikka aega kasutanud ära välismaise sekkumise teemat riigi asjadesse, ent on seda kampaaniat eelmisest aastast alates tõhustanud. Ehkki ta naasis märtsis presidendiametisse, seisab ta silmitsi ühiskonna ning isegi seni äärmiselt kuuleka parlamendi kasvava kriitikaga.