/nginx/o/2012/09/23/1334846t1hb741.jpg)
Rootsis kütab kirgi migratsiooniameti otsus saata 2-aastane tüdruk üksinda Prantsusmaale tagasi.
Rootsis kütab kirgi väikse tüdruku väljasaatmisotsus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teema on ülevas sotsiaalmeedias, ajalehed on kogunud lapse toetuseks kümneid tuhandeid allkirju, vahendas TT.
Ka Riksdagi enamus leiab, et otsus on ebaõiglane. Koalitsiooniparteid vaidlevad selle üle, et kas seadust tuleks muuta üksnes laste või kõigi välismaalaste osas.
Lapse biologiline ema on pärit Alžeeriast, vahendas thelocal.se. Rootsi saabus ta kaks aastat tagasi. 20 päeva pärast sünnitust Lundis kadus naine jälgi jätmata ja beebi jäi tema abikaasa hoole alla.
Rootsi televisiooni andmetel kasutas mees lapse kallal vägivalda.
Haiglasse sattus beebi nelja kuu vanuselt ja kehvas seisundis.
Tüdruk viidi hiljem Lõuna-Rootsis asuvasse asenduskodusse ja nüüd soovivad asendusvanemad ta adopteerida.
Migratsiooniamet suhtub juhtunusse teisiti. Tüdrukul on Prantsusmaa pass, ka tema bioloogiline ema elab väidetavalt seal. Nii tuleb laps saata Prantsusmaale, kuigi ta oskab üksnes rootsi keelt ja tema ema asukoha kohast pole mingit kindlat teavet.
Migratsiooniameti esindaja Magnus Rosenberg väidab, et andud juhul on Prantsusmaa kohustatud võtma lapse oma hoole alla.
«Täiesti absurdne on väita, et lapsele tahetakse anda vaid parimat,» ütles Sara Skog, kes on rahvusvahelise organisatsiooni «Päästke lapsed» esindaja Rootsis.
Lapse õiguste eest võitlevad aktivistid migratsiooniametnike seisukohta ei jaga. «Täiesti absurdne on väita, et lapsele tahetakse anda vaid parimat,» ütles Sara Skog, kes on rahvusvahelise organisatsiooni «Päästke lapsed» esindaja Rootsis.
Kasuema Malén Liewehr on kindel, et Prantsusmaal satuks tüdrukuke lastekodusse. «Me ei taha midagi enamat, kui vaid teda lapsendada,» kinnitas ta.
Malén Liewehril ja tema abikaasal endal on kaks last, lisaks on nad kasuvanemateks kolmele tüdrukule.
Liewehrid on teadlikud, et ilma konkreetsete andmeteta bioloogiliste vanemate kohta saab adopteerimisprotsess olema väga keeruline.