Nõukogude Liidu poolt Põhja-Jäämerre uputatud allveelaevad kujutavad endast ohtu, kuna nad on nagu «ajapommid».
Põhja-Jäämerre uputatud tuumaallveelaevad kujutavad endast «ajapommi»
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
28. september 2012, 07:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa keskkonnaministeeriumi uuring näitas, et allveelaevavrakkide lagunemisega pääseb neist välja ohtlikku plutooniumit, edastab mtv3.fi.
Nii Norra keskkonnaorganisatsioon Bellona kui Greenpeace`i Venemaa haru nõuavad, et Venemaa need ohtlikud vrakid pinnale tõstaks ja kahjutuks teeks.
Nõukogude Liit uputas Põhja-Jäämerre kolm tuumaallveelaeva, kuna need said kannatada.
1968. aastal põlenud ning 1981. aastal uputatud K-27 asub 30 meetri sügavusel Novaja Zemlja juures.
1989. aastal uputatud K-278 Komsomolets on avamerel 250 meetri sügavusel.
K-159 uputati 2003. aastal Barentsi mere rannaäärses alas. Venemaa keskkonnaministeeriumi raporti kohaselt kujutab see allveelaev endast kõige suuremat ohtu keskkonnakatastroofi tekkeks.
Kõikidel neil alustel on ohtlikku tuumamaterjali, millest osa moodustab plutoonium.
Venemaa võimude sõnul on pinnale tõstmine ohtlik ja keeruline.
«K-27 ei ole tegelikult radioaktiivne. Uurime, kas seda alust on võimalik pinnale tõsta,» sõnas Venemaa radioaktiivsuse taset jälgiva ameti esindaja Aleksandr Nikitin.
Saksamaa tuumaasjatundja Wolfgang Rennebergi sõnul muutub tuumaoht iga aastaga, mil need allveelaevad põhjas on, aina suuremaks.