Koosmeele Keskus on endiselt Läti populaarseim erakond

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Jürgen Tamme
Copy
Mullu oktoobris, kui vastvalitud Läti parlament kogunes oma avaistungile, avaldasid valitsusest välja jäetud Koosmeele Keskuse toetajad seimihoone ees meelt, nõudes plakatiga «Ei etnilisele diskrimineerimisele» Läti venekeelse elanikkonna tagakiusamise lõpetamist.
Mullu oktoobris, kui vastvalitud Läti parlament kogunes oma avaistungile, avaldasid valitsusest välja jäetud Koosmeele Keskuse toetajad seimihoone ees meelt, nõudes plakatiga «Ei etnilisele diskrimineerimisele» Läti venekeelse elanikkonna tagakiusamise lõpetamist. Foto: SCANPIX

Hiljutise arvamusuuringu järgi oli septembris Läti populaarseim erakond peamiselt venekeelse elanikkonna huve esindav Koosmeele Keskus.

Latvijas Fatki küsitluse järgi hääletaks mullu septembris toimunud parlamendivalimised võitnud, kuid valitsusliidust kõrvale jäänud vasakpoolse erakonna poolt 20,5 protsenti vastanuist, mis on võrreldes augustiga kolm protsenti vähem, vahendas uudisteagentuur BNS.

Peaminister Valdis Dombrovskise paremtsentristliku erakonna Ühtsus toetus on aga pisut langenud ning kui valimised toimuksid praegu, toetaks valitsuses juhtohje hoidvat erakonda 15,1 protsenti küsitlusele vastanuist. Veel juunis edestas Ühtsus Koosmeele Keskust.

Teiste erakondade toetus on märgatavalt madalam. Nii järgneb Koosmeele Keskusele ja Ühtsusele opositsiooniline Roheliste ja Talurahva Liit 7,9 protsendiga ja Läti rahvuslaste ühendus Kõik Läti Heaks! – Isamaale ja Vabadusele / LNNK, mida toetas 7,2 protsenti vastanuist.

Ekspresident Valdis Zatlersi Reformierakonna toetus kasvas septembris 3,5 protsendini.

1,4 protsenti vastanuist toetas parlamendis esindamata erakonda Inimõiguste Eest Ühtses Lätis, mis on mittekodanikele kodakondsust nõudva referendumialgatuse taga.

Ka näitas uuring lõunanaabrite leiget suhtumist valimistesse. Nii tunnistas 12,4 protsenti vastanuist, et nad ei läheks valima, 29,6 protsenti polnud aga veel otsusele jõudnud.

Tagasi üles