Vaatlejad: Putin takistab Medvedevi reforme

Venemaa president Vladimir Putin ja peaminister Dmitri Medvedev Foto: SCANPIX

Venemaa president Vladimir Putin takistab oma eelkäija, praeguse peaministri Dmitri Medvedevi alustatud reforme.

Poliitikavaatlejate sõnul näitab Putin oma tegevusega, et ta ei kavatsegi hoolimata möödunud talve suurmeeleavaldustest alluda opositsiooni nõudmistele, edastab Helsingin Sanomat.

«Ei ole saladus, et Medvedevi presidendiks olemise ametiajal tehti vigu,» sõnas Putini pressiesindaja Dmitri Peskov.

Hiljuti sarjas Putin mõningaid ministreid, kuna need ei olnud riigieelarve koostamisel võtnud arvesse tema soovitusi.

«Tegemist on peaminister Medvedevi pihta suunatud varjatud kriitikaga,» selgitas Moskva poliittehnoloogia keskuse asjatundja Aleksei Makarkin.

Makarkini arvates ei pruugi Medvedev peaministrina kuigi kaua vastu pidada.

Medvedevi presidendiks olemise ajast pärit seaduseelnõu, mille kohaselt laimamine on kuritegu, on käsitlemiselt kõrvale jäetud.

Ka on jäänud ajalukku, et presidendi keelu kohaselt ei saa riigifirmasid juhtida valitsuse kõrged ametnikud.

Makarkini sõnul keerab Putin kella silmnähtavalt konservatiivsuse poole tagasi.

Venemaal hakkab jälle kehtima talve- ja suveaeg. Medvedevi presidendiks olemise ajal katsetati ühes ajas olemisega, mille eesmärgiks oli hõlbustada põllumeeste elu.

Asjatundja sõnul ei uskunud keegi, kui Medvedev sai 2008. aastal presidendiks ja Putin peaministriks, et võim tegelikult Medvedevil on.

Putin järgis põhiseadust, mille kohaselt tal ei olnud enam võimalik veel nelja aastast tsüklit president olla ning selle tõttu lükkas ette Medvedevi.

Medvedev andis lootust neile, kes nägid Venemaa tulevikku vähem autoritaarses juhis.

Kuid president Medvedev ei andnud ihaldatud demokraatiat. Riigivõimus struktuurid jäid samaks ning Putin juhtis ikkagi kõike.  Aasta tagasi sai Putinist uuesti presidendikandidaat ning sellest aastast president.

Medvedevi tähtsus on aina kahanenud.

Hiljutine arvamusküsitlus näitas, et Medvedevi populaarsus on poole aastaga veelgi kahanenud. Vaid 20 protsenti venelastest on tema tegevusega rahul.

Putin on meele järele umbes pooltele.

Möödunud aastal talvel leidsid Venemaal aset demokraatia pooldajate väljaastumised. Kõige suuremad protestid toimusid pealinnas Moskvas, kus osales üle 100 000 inimese.

Putin süüdistas, et nende taga on USA võimud.

Putinist sai Venemaa president selle aasta mais ning pärast seda on Venemaa duuma suurim partei Ühtne Venemaa kiitnud heaks mitmeid meeleavaldusi piiravaid seadusi.

Need käisid välismaalt abi saavate organisatsioonide, nagu näiteks vabade valimiste eest võitleva organisatsiooni Golos kohta.

Putini võimu ajal on arreteeritud mitmeid opositsiooniaktiviste, kelle seas on kuulsaimad bändi Pussy Riot liikmed. Selle grupi kolmele naisele mõisteti kirikus toime pandud huliganismi eest vanglakaristus.

Medvedevi rajatud presidendi inimõigustenõukogus oli varem mitmeid Kremli poliitika kritiseerijaid, kuid nüüd on nende suud kinni pandud.