Sel nädalal näitab NATO veebikanal
viieosalist sarja «Taking the Fight to the Taliban» (e.k «Võitluse Talibani juurde viimine» - toim), kus mässulistega võitlevad Lõuna-Afganistanis Helmandis teenivad Eesti kaitseväelased. Sel korral liiguvad sõdurid tagasi külla, kust Taliban nad päeva eest tagasi surus, ja jäävad lapssõdurite tule alla.
NATO TV ajakirjanik Josh Fortune on just üles aetud ja teada saanud, et sel korral ei minda välja mitte päikesetõusul, vaid kell kolm hommikul. Ette võetakse taas küla, kus oldi ka eile. Sel korral lähevad mõlemad rühmad, et võtta küla jõuga. Fortune tunnistab, et inimesed on närvilised eelmise päeva võitluste pärast ning põnevil, sest ees seisab väga huvitav päev.
Kõigepealt võetakse positsioon küla naabruses. Fortune vabandab hämara pildi pärast – valgustust antud hetkel kasutada ei saa. Kõik on üpris närvilised, sest Taliban on seal külas. Koidikul liigutakse külla. Olukorda mäeküljelt jälgivad Eesti snaiprid annavad raadio teel teada, et nägid külas mingit liikumist. Kõigepalt hõivatakse esimene ehitis ja oodatakse seal, kuni teine rühm käib läbi ehitised küla teises otsas. Kapten Rob Joules räägib ühe kohaliku mehega, kes kirjeldab Talibani tegutsemisstiili.
Päikesetõusul saabub veel infot liikumistest külas. Snaiprid annavad teada, et naised ja lapsed lahkuvad külast põhja poole. Nagu eelmiselgi päeval, näitab naiste ja laste lahkumine väga tihti seda, et Taliban valmistub ründama. Naisi juhatavad välja suured meesterühmad ning loode suunalt sõidavad jällegi sisse tüübid mootorratastel. Rühm liigub sügavamale külla, kontrollides üht elamist teise järel.
Samal ajal, teeb teine rühm küla teises otsas huvitava avastuse: nad leiavad ühest majast õpetused, granaatide pildid ja juhised, kuidas neid heita. Ka kohalikelt saadakse infot. «Suurem osa siinsetest võitlejatest pärineb Pakistanist,» räägib seersant Karli Ojamäe. «Kohalik Talibani komandör värbab võitlejaid Pakistanist ja majutab neid selles külas.»
Ühel hetkel avab Taliban edasi liikuva rühma pihta tule. «Me arvasime, et Taliban on külast lahkunud, kui meie pihta avati sealt kergrelvadest tuli,» jutustab Fortune. Tulejuht kutsub appi suurtükid. Fortune liigub edasi Talibaniga tulevahetust pidava esimese rühma juurde. Peale tuleb suurtükituli. Vaenlane jääb vaikseks. Mõne aja pärast jooksevad Eesti sõdurid nende majade juurde, kust vaenlane ennist tulistas, ning hakkavad neid kontrollima. Taliban on taganenud küla põhjaserva. «Me surusime vaenlast ja nüüd ta taganes,» räägib major Raigo Paimla. «Nüüd me hoiame seda positsiooni, vaenlast paigas ja vaatame, mis ta on plaaninud.»
Maja ümber võetakse sisse kaitsepositsioonid ja mõned minutid on kõik vaikne. Ootamatult aga hakatakse vasakult tulistama, kuulid tabavad puuoksi Fortune'i pea kohal. Raadio teel saabub üpris häiriv informatsioon tulistajate kohta – üks neist on 10-12-aastane musta riietunud poiss, kes kasutab automaati. Mõne hetke pärast täpsustab Fortune, et neid tulistas neljaliikmeline 10-12-aastaste AK-dega varustatud poiste rühm. Pärast paari tulistamist tõmbub Taliban taas tagasi.
Külasse ei jääda pikemaks, mistap Fortune uurib, mis mõtet on Taliban sealt välja ajada, kui nad kohe pärast NATO sõdurite lahkumist tagasi tulevad. Joules selgitab, et vaenlane aetakse mõneks ajaks eemale selleks, et Afganistani enda armee ja politsei saaksid ISAFilt Nad Alis töö üle võtta ning siis sealt võitlust ise jätkata ja saavutada oma riigi julgeoleku.
Kui Talibani poolt pole juba mitu tundi kuulda olnud, lahkuvad sõdurid külast tagasi politsei kontrollpunkti juurde. Seekordne lahkumine on märksa erinev kahe päeva tagusest. «Minu arvates läks päris hästi, sest me surusime vaenlase välja,» hindab esimese rühma juht leitnant Kajar Soosaar. «Eelmisel korral, nagu te mäletate, surusid nemad meid välja ja üks mees sai vigastada.» Tõsiselt vigastada ei saanud sel korral keegi, kuid mitmel sõduril on kergemaid kriimustusi. Üks külast leitud relvadest on jätkuvalt töökorras Teise maailmasõja automaat.