/nginx/o/2012/10/05/1356736t1h0d97.jpg)
Rohked vihmad jätavad vilja põldudele ja mädaneva kartuli põllule, kirjutab Helsingin Sanomat.
Ajaleht: liigniiskus jätab osa vilja- ja kartulisaagist Soomes põldudele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soomes on sel aastal sadanud rohkem kui kunagi varem. Meteoroloogiateenistuse vastav statistika ulatub enam kui 150 aasta taha.
Vähemalt 25 piirkonnas on alates jaanuarist kuni selle nädalani tulnud maha rekordiliselt palju sademeid. Vett on tulnud nii lõunarannikul, kui ka Kesk- ja Ida-Soomes.
Märg maapind vett sisse ei ime, see voolab jõgedesse ja järvedesse, kus veetase on nii kõrge nagu kevadise suurvee ajal.
Heaks uudiseks on põhjavee rohkus. Seda on nüüd tavalisest enam, kohati on põhjavee tase isegi pool meetrit kõrgemal kui normaalselt.
Meteoroloogiateenistuse meteoroloogi Asko Hutila oletusel on tegemist rekordaastaga.
Mõningates kohtades on rekordid juba ka purunenud. Helsingis Kaisaniemis sadas septembris 160 millimeetrit, mis on enam kui viimase 150 aasta läbilõikes.
Soomes on tänavu sadanud rohkem kui kogu aasta jooksul ehk 650 millimeetrit. Tavaliselt sajab riigis 642 millimeetrit aastas.
Uusimaa maakonnas Mäntsälä vallas Hirvihaara külas sadas 24 tunniga maha 46,7 millimeetrit. Aasta algusest on seal sadanud 635 millimeetri jagu. Rohkem on vihma ja muid sademeid tulnud maha 2004. aastal – 735 millimeetrit.
Vett võib tulla veel ka aasta lõpus. Aasta kõige sademeterohkem kuu on tavaliselt olnud august, kui kõu kõmiseb ja sajab palju vihma. September on enamasti kuivem, oktoober aga siis taas niiskem. Päris kuivaks ei jää ka november ega detsember.
Saak on jäänud pehmetele põldudele, kuna vett täis maa ei kanna põllumasinaid. Kaerast, odrast ja rapsist on Lõuna-Soome põldudel koristamata veel 10 protsenti, teistes piirkondades 20-30 protsenti, ennustas nõuandeteenistus ProAgria. Ka toidukartuli saak ähvardab jääda tavalisest väiksemaks.
«Kartuleid jääb põllule, osa mädanes ära juba hilissuvel,» rääkis ProAgria Kesk-Pohjanmaa taimekasvatusekspert Sirkku Koskela.
«Osa kartuleist on kasutuskõlblikud. Need saab tõenäoliselt kätte, kui ei tule tõsiseid paduvihmu.»
Koskela oletusel on kartulisaak Kesk-Pohjanmaal hävinud kümnetel, kuid võib olla koguni sadadel hektaritel.
«Probleeme on olnud erakordsel palju. Kõige halvemal juhul hävines saak täielikult, kuna vesi ujutas põllu üle ja püsis seal mitu päeva,» rääkis ProAgri Lõuna-Pohjanmaa toimeekspert Seppo Saari.
Koskela sõnul võib kartuli hävitada juba vaid üks vees veedetud päev. Liigniiskus aeglustab kasvu ega võimalda teha kartulikatkuvastast tõrjet.