Tänavuse Nobeli meditsiinipreemia võitsid jaapanlane Shinya Yamanaka ja britt John B. Gurdon oma läbimurdelise töö eest tüvirakkude uurimisel, teatas Nobeli komitee täna.
Nobeli meditsiinipreemia võitsid jaapani ja briti tüviraku-uurija
8. oktoober 2012, 13:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Yamanaka (50) ja Gurdon (79) on on uurinud rakutuuma ümberprogrammeerimist, protsessi, mis annab täiskasvanud rakkudele käsu tüvirakkude loomeks.
«Preemiaga tunnustatakse teadlaste avastust, mille kohaselt täiskasvanud rakke on võimalik ümber programmeerida pluripotentseteks,» märkis Stockholmi Karolinska instituudi komitee. «Inimrakkude ümberprogrammeerimisega on teadlased loonud uusi võimalusi haiguste uurimiseks ning diagnoosi- ja ravimeetodite väljatöötamiseks.»
Komitee sõnul on avastus põhjustanud revolutsiooni meie arusaamises sellest, kuidas rakud ja organismid arenevad.
Rootsi ajakirjandus ennustas nende võitu juba enne preemia väljakuulutamist.
Teadlased loodavad kasutada ümberprogrammeerimist asenduskudede loomiseks selliste haiguste raviks nagu Parkinsoni tõbi ja diabeet ning haiguste põhjuste laboriuuringuteks.
Gurdon tõestas 1962. aastal – samal aastal, kui Yamanaka sündis –, et konnade spetsialiseeritud rakkude, näiteks naha- või soolerakkude DNAd on võimalik kasutada uute kulleste loomiseks. Selgus, et DNA-l oli alles võime juhtida kõigi keharakkude moodustamist. 1997. aastal näitas teiste teadlaste töö lammas Dolly kloonimisel, et Gurdoni avastatud protsess toimib ka imetajate puhul.
Enam kui 40 aastat pärast Gurdoni avastust näitas Yamanaka 2006. aastal, et üllatavalt lihtne on muuta täiskasvanud rakke uuesti primitiivseteks rakkudeks, mida seejärel on omakorda võimalik muuta eri liiki täiskasvanud rakkudeks. Põhimõtteliselt vastasid primitiivsed rakud loote tüvirakkudele, mille kasutamine oli põhjustanud suuri vastuolusid, kuna inimese tüvirakkude saamiseks tuli hävitada looteid. Yamanaka meetod pakkus võimaluse primitiivsete rakkude saamiseks inimlooteid hävitamata.
«Gurdon ja Yamanaka tööd on näidanud, et spetsialiseerunud rakud võivad teatud tingimustel arengukella tagasi keerata. Nende avastused on andnud maailma teadlastele uued töövahendid ja viinud paljudes meditsiini valdkondades suurtele edusammudele,» märkis komitee.
Alles eelmisel nädalal teatasid Jaapani teadlased, et neil õnnestus Yamanaka meetodit kasutades programmeerida hiirte naharakud ümber munarakkudeks, millest arenesid hiirepojad.
Gurdon töötab praegu Cambridge'i Gurdoni instituudis, Yamanaka on Kyoto ülikooli professor.
Rootsi ajakirjandus ennustas nende võitu juba enne preemia väljakuulutamist.
Eelmisel aastal läks meditsiinipreemia jagamisele kolme teadlase vahel: selle pälvisid ameeriklane Bruce Beutler, Luksemburgis sündinud prantslane Jules Hoffmann ja kanadalane Ralph Steinman immuunsüsteemi puudutavate uuringute eest.
Majanduskriisi tõttu on Nobeli Fond vähendanud preemiasummat kümnelt miljonilt kaheksale miljonile Rootsi kroonile (930 000 eurot).
Tänavustele nobelistidele antakse preemia üle 10. detsembril Stockholmis toimuval tseremoonial.