/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/10/08/1362628t1h5de8.jpg)
USA vabariiklaste presidendikandidaat Mitt Romney ütles täna olulises välispoliitilises kõnes, et presidendiks saades ei ilmuta ta suhetes Venemaaga raketikaitse küsimuses vähimatki paindlikkust.
Romney lubab raketikaitses paindumatust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma viin kaitseks ohtude vastu ellu tõhusa raketikaitse. Ja selles küsimuses ei tule Vladimir Putiniga mingit paindlikkust,» lubas Romney Virginia sõjaväeinstituudis.
Vabariiklane vihjas ilmselt oma vastaskandidaadi, ametis oleva presidendi Barack Obama aprillikuisele mikrofoniapsule. Obama ütles siis kõigi kuuldes toonasele Vene riigipeale Dmitri Medvedevile, et ta saab raketitülis näidata üles suuremat paindlikkust, kui on novembris ametisse tagasi valitud.
Vabariiklane vihjas ilmselt Barack Obama aprillikuisele mikrofoniapsule.
Plaanitav raketikilp ärritab Venemaad, kes nõuab tagatisi, et see pole suunatud tema vastu. USA kavatses esialgu paigutada tõrjekilbi osised Poolasse ja Tšehhi, kuid Obama loobus sellest plaanist 2009. aasta septembris. Uuteks asupaikades on Rumeenia ja Türgi, Varssavi võib püüdurraketid siiski hiljem saada.
NATO sõnul on raketikilp suunatud Lähis-Ida pingekollete, eeskätt Iraani vastu. See peaks täies mahus tööle hakkama 2018. aastaks.
Venemaa testis mais – neli päeva pärast alliansi raketikilbi esimese etapi käivitamist – kontinentidevahelist ballistilist raketti, mis on võimeline NATO süsteemile lööki andma.
Suur osa Venemaa relvastusest põhineb aga nõukogudeaegsel tehnoloogial. President Vladimir Putin lubas oma kolmanda ametiaja alguses ulatuslikku relvaprogrammi.
2011. aasta lõpus läks Kaliningradi oblastis käiku Vene raketikilbi radarijaam ning uue põlvkonna radar on plaanitud ka Irkutskisse, Vene tuumaarsenali südamikku.