Süüria on mitu päeva Türgi suunas mürske tulistanud ning Türgi on sellele vastutulega reageerinud. Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse vanemteaduri Erik Männiku hinnangul ei taha aga Türgi ega Süüria, et konflikt eskaleeruks.
Männik: nii Türgi kui Süüria ei taha konflikti laienemist
9. oktoober 2012, 00:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erik Männik selgitas ETV saates «Välisilm», et piiriülesed tulistamised Süüriast leiavad tõenäoliselt aset konflikti iseloomu tõttu, kus suhteliselt vähearvulised Süüria väed, võrreldes suure territooriumiga, mida nad kontrollida püüavad, kasutavad oma suurt tulejõudu mässulistele vastu saamiseks, selle käigus aga juhtub neil ilmselt vigu ja mürsud lendavad üle piiri, vahendas ERR Uudised.
Türgi püüab Männiku sõnul aga praegu eelkõige Süüriale selgeks teha, et niisugused rikkumised ei möödu vastulöögita ning teisest küljest püüab Türgi veenda oma elanikke, et neid kaitstakse, neile ei lasta liiga teha ja kui ka midagi juhtub, siis nende eest makstakse kätte.
Männiku hinnangul ei taha nii Süüria kui ka Türgi, et nendevaheline konflikt laieneks.
«Kui vaadata seda Süüria seisukohast, siis selleks, et Türgile vastu hakata, peaks Süüria ära tooma niigi väikesearvulised üksused teistest piirkondadest, mis kindlasti annaks mässulistele eelised lõuna pool, Damaskuse juures ja mujalgi, Türgi seisukohalt tähendaks jõuline sekkumine Süürias seda, et neil tõenäoliselt tuleb ikkagi silmitsi olla mingisuguse vastupanuga, tõenäoliselt tuleb neil silmitsi olla ümberkaudsete riikide pahameeleavaldustega ja mis kõige tähtsam, kui ikkagi toimub invasioon Süürias, siis suur küsimärk on Iraani reaktsioon sellele,» selgitas Männik.