Kui sa pärast hiljutisi lennuõnnetusi kardad pardale astuda, siis see peaks sind maha rahustama

Marian Männi
, andmeajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reisijad lahkuvad odavlennufirma lennukist.
Reisijad lahkuvad odavlennufirma lennukist. Foto: Reuters / Scanpix

Sel aastal on juba kolm üle saja reisijaga lennukit alla kukkunud. Jah, lennata on lihtne (hea õnne korral odavam kui bussiga), aga kui ohtlik see tegelikult on? Vaatasime ülemaailmset lennureiside statistikat.

Halb uudis on see, et traagilisi õnnetusi juhtub ikka veel. Eriti must oli möödunud ja 2005. aasta. Aga hea uudis on, et õnnetuste arv liigub võnklikult, kuid põikpäiselt ikka allapoole:

Pealegi, reisijate arv kasvab sama kiiresti kui maailma rahvaarv. 1970. aastal lennati üle 300 miljoni korra. Mullu aga juba üle kolme miljardi!

Niisiis on viimase 45 aasta jooksul kõvasti juurde tulnud inimesi, kes endale lennureise lubada saavad ja seda järjest tihedamini teevad. Hukkunute arv on aga risti vastupidi kukkunud:

Nii et kui vaadata protsentuaalselt, siis on kurva stsenaariumiga lende tõesti vähe:

Lennuõnnetusi on lausa nii vähe, et näiteks Eesti liikluses on 547 korda suurem* tõenäosus teise ilma jõuda kui õhus. Klõpsa graafiku kohal olevale nupule, et ise veenduda, kui väike on tõenäosus lennukiga reisides hukkuda:

Nii et kui plaanid Tartusse minna, siis tasub pigem lennata. Kui sa just ei plaani teha vahepeatust Ida-Ukrainas või Süürias.

*arvud on tinglikud, sest andmed läbitud distantside kohta ei ole kättesaadavad.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles