Mis iganes Türgi valitsuse kukutamise katse tulemuseks, üks on kindel- osa armee kindraleid on olnud Türgi president Recep Tayyip Erdogani vastu juba 14 aastat, vahendab Telegraph.
Türgi armee kannatus katkes
16. juuli 2016, 02:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõjavägi, kes peab ennast Türgi sekulaarse põhiseaduse kaitsjaks, on näinud ohtu president Erdogani suhteliselt leebes, kuid siiski nähtavas kaldumises islami poole. Seetõttu on osad Türgi armee kindralid olnud Erdogani suhtes vastumeelsed juba alates tema võimule tulekust pea 14 aastat tagasi.
Erdogan on alates 2002. aastast alates Türgi sõjaväes läbi viinud nn puhastuskuure, mille käigus vahetatakse välja armee kõrgeimaid juhte. Viimati süüdistas ta osasid juhte riigipöördekatses 2004. aastal, mil osa neist ka selle pärast kohtusse saadeti ja süüdi mõisteti, kirjutab Telegraph.
Erdogan on endale vaenlasi kogunud ka sooviga oma nägemuse järgi ümber kirjutada põhiseadust, et kindlustada oma võimu presidendina- näib, et sõjavägi lihtsalt ootas parimat hetke, millal rünnata.
1960 aastast on Türgis Telegraphi andmetel üle elanud kolm edukat riigipööret. Viimane neist toimus 1980. aastal.
-1960. aasta riigipööre
Sel korral alustas valitsus islamiusu populariseerimist riigis. Avati tuhandeid mošeesid, araabiakeelne palvelaul legaliseeriti ja loodi uued koolid usuõpetajate tarbeks.
Selle valguses alustas grupp sõjaväelasi katset valitsus kukutada. Vahistati Türgi president, peaminister ja mitu valitsuseliiget, kes kõik mõisteti süüdi riigireetmises ja paljus muus, peaminister ka hukati.
Sõjavägi kontroll riigis kestis umbes 1965. aastani, mil kontroll riigis anti taas kodanikele, kes valisid uue peaministri.
-1971. aasta riigipööre memorandumiga
Mõni aasta peale uue peaministri ametisolekut algas laialdane majanduslangus, millele järgnes kodanike rahulolematus. See suurendas islami populaarsuse kasvu Türgis.
Selle asemel, et kasutada tanke ja vägivalda, vastas sõjavägi peaministri katsele islami usu ülemlikuks muutmisele memorandumiga, milles süüdistati peaministrit oma tegevusega anarhia soodustamist Türgis.
Tegemist oli omamoodi ultimaatumiga ja peaminister astus rahumeelselt tagasi. Seepeale kutsus sõjavägi üht parempoolset ja sekulaarset parteiliiget moodustama uus valitsus, mis kestis 1974. aastani, mil parlament valis uue presidendi.
-1980. aasta riigipööre.
1970datel oli Türgi jätkuvalt ebastabiilne- selle aja jooksul oli riigi eesotsas 11 peaministrit.
Vastuseks ebastabiilsusele alustas 1980. aastal sõjavägi uut riigipööret. Kehtestati kaitseisukord ja sõjavägi võttis riigis juhtimise üle.
Kaitseseisukord kestis riigis kolm aastat ja tõi endaga kaas palju vägivalda. Kinni peeti sadu tuhandeid inimesi, kümneid hukati ja teateid tuli mitmete oponentide piinamisest ja kadumisest.
1982. aastal võeti avaliku referendumiga vastu uus põhiseadus, mis sätestas uued reeglid presidendivalimisteks.
-1997. aasta riigipööre
1996. aastal sai Türgi esimeseks islamistlikuks peaministriks Necmettin Erbakan.
Sellele järgneval aastal lasi sõjavägi jällegi käiku riigipöörde memorandumiga, mis sundis võimul oleva partei vastu võtma usuvastased meetmed, kaas arvatud pearättide kandmise keelamise ülikoolides.
Varsti peale seda oli Erbakan sunnitud tagasi astuma.