Homme algavatel Gröönimaa kohaliku parlamendi valimistel ennustatakse võitu iseseisvust toetavale opositsioonile eesotsas Inuit Ataqatigiiti parteiga.
Gröönimaa valimistel ennustatakse võitu iseseisvuslastele
1. juuni 2009, 12:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valimised ligi 300 aastat Taani võimu all olnud saarel toimuvad vahetult enne seda, kui senise poolautonoomse staatuse asemel hakkab kehtima ulatuslikum autonoomia, millele Gröönimaa elanikud andsid ülekaaluka heakskiidu novembris toimunud referendumil. Gröönimaa omavalitsusstaatus jõustub 21. juunil, vahendas AFP.
Arvamusuuringute kohaselt võib peamine opositsioonierakond Inuit Ataqatigiit (IA) lüüa valimisel enam kui kolm aastakümmet regiooni elu juhtinud sotsiaaldemokraatlikku Siumuti erakonda eesotsas kohaliku valitsusjuhi Hans Enokseniga, kes on viimastel kuudel sattunud skandaalide keskele.
Valitsuskoalitsiooni moodustavad praegu Siumut ja konservatiivne Atassut, millest viimane toetab tihedamate suhete jätkumist Taaniga. Siumut pooldab Gröönimaa autonoomsust, kuid mitte kohest iseseisvumist Taani keskvõimust.
Siumutil on oma esindaja ka Taani parlamendis, kus autonoomsel piirkonnal on kokku kaks kohta. Teine koht kuulub iseseisvust taotlevale vasakpoolsele IA-le.
Gröönimaa ligi 57 000 elanikust on hääleõigus umbes 39 000 kodanikul, kes valivad parlamenti 31 rahvasaadikut. Valimistel osaleb 217 kandidaati kuuest parteist ja lisaks neile veel viis üksikkandidaati.
21. juuni järel saab Gröönimaa kohalik valitsus täieliku kontrolli loodusvarade, justiits- ja politseiasjade ning teatavas ulatuses ka välispoliitika üle. Samuti tunnistatakse eskimode innuttuti murre ehk grööni keel saare ametlikuks keeleks.
Taani keskvõimuga koostöös välja töötatud ettepanekute alusel saavad kohalikud võimud suurema õiguse ka rikkalikele arktilistele maavaradele. Muu hulgas leidub 80 protsendi ulatuses jääga kaetud saarel krüoliiti, sütt, marmorit, tsinki, tina, hõbedat, kulda, niobiiumi, tanaliidi, uraani, rauda, teemante, kuid ka naftat ja gaasi.
1973. aastal ühines maailma suurim saar koos Taaniga Euroopa Liiduga, mis tollal kandis nime Euroopa Majandusühendus, kuid kuus aastat hiljem sai Gröönimaa autonoomia ning 1982. aastal toimunud rahvahääletuse tulemusena hääletas enamik gröönlastest euroliidust väljaastumise poolt. Kolm aastat hiljem lahkuski Gröönimaa ELst, olles seni ainus piirkond, mis on blokist välja astunud.
Siiski on Gröönimaa sõlminud ELga pikaajalise kalapüügilepingu, mis on piirkonna majanduse alustala ja tagab sealsete kalatoodete juurdepääsu euroliidu turgudele. Lisaks on Gröönimaa Põhjamaade Nõukogu ja Arktilise Nõukogu liige.